ISSN 0235-0351 (trükiväljaanne) 6/2000

TAGASI väjaannete lehele

Toimetajaveerg

Tere kolleeg!

Veel veidi, ja möödas ongi see maagilise numbriga paljulubanud aasta. Võin tõdeda, et "Raamatukogu" elas sel aastal kenasti. On kõigile teada, et kultuuri- või erialaajakiri end ise ära ei majanda – juba aastaid on RK trükikulusid doteerinud Eesti Kultuuriministeerium, aeg-ajalt on rahasüste teinud Eesti Kultuurkapital, pidevalt suunavad ja abistavad meid nii nõu kui jõuga Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Nimetatute toetusel ilmus RK ka aastal 2000. Lisaks rahastas raamatuaastale pühendatud pidulikuma värvilise erinumbri ilmutamist Eesti Raamatuaasta Peakomitee. Suur tänu neile toetava suhtumise eest!

Täname ka kõiki "Raamatukogule" truuks jäänud tellijaid ning püsilugejaid! Tundub, et lugejate ja toimetuse suhted on pidevalt soojenenud – sel aastal esmakordselt on meile saadetud tänukirju konkreetse kirjatüki avaldamise või mõne teema käsitlemise eest. Kiidusõnu oleme pälvinud lugejatelt väljastpoolt Eestitki. Nii avaldas vene raamatukoguteadlane Boriss Volodin arvamust (esinedes juulis 5. slaavi raamatukoguhoidjate konverentsil Tallinnas), et RK artiklite temaatilisest valikust ja probleemide käsitlemise sügavusest võiksid eeskuju võtta teistegi Ida-Euroopa maade eriala-ajakirjade toimetused.

Heaks ei saa ajakiri heade autoriteta. Aastatepikku on RK-le kirjutanud, lisanud teemaderikkust ja uusi ning huvitavaid mõtteid Tiiu Reimo EAR-ist, Urve Sildre, Sirje Lusmägi, Rutt Hiie, Helle Remmelt, Riin Olonen, Anu Nuut, Triin Soone RR-ist, Liivi Aarma ja Aira Lepik TPÜ IO-st, Ljudmila Dubjeva, Malle Ermel, Viiu Klement, Kurmo Konsa, Ene-Lille Jaanson TÜR-ist, Mai Põldaas TPÜR-ist ja paljud teised. "Raamatukogu" olemasolu on kultuuriringkondades laiemalt teadvustunud tänu teiste alade tunnustatud inimeste kirjatükkidele – erilist tänu väärivad need, kes on "Eesti mõtteloo" sarja raamatud ja nende autorid meile lähedaseks kirjutanud.

Oma arukaid mõtteid on meiega jaganud ka toimetus-kolleegium. RK aktiivseimad lugejad (vähem küll kirjutajad), suurimad moraalsed toetajad ja oma seminaridel heade ideede andjad on alati olnud rahvaraamatukoguhoidjad. Kolleegidele kooli- ja erialaraamatukogudest tahaks aga südamele panna, et nad oma uksed laiemalt avaks ning ka meie ajakirja kaudu endast üldsusele enam märku annaks.

RK-l on väikese riigi ainsa raamatukogundusajakirjana suured kohustused. Toimetus võtab oma tööd tõsiselt ja loodan, et ajakiri suudab huvi äratada ka edaspidi. Teeme seda teiega üksteist vastastikku mõistes ja toetades

Ene Riet

AVAVEERG

Kultuuriaasta 2000: Eesti juhtum Toomas Liiv 4
Aasta viimases ajakirjanumbris ilmuv traditsiooniline mõtisklus Eesti kultuuri suundumustest möödunud aastal.

Kirjandus ja ajakirjandus Rein Veidemann 5
Rein Veidemanni kolumnistiveerg avaveeru asemel. Autor avaldab mõtet, et Sõna seob, kirjandus on sõnumitooja. Elame info- ja multimeediate ajastul ja meedia võim on totaalne: "kui sind pole meedias, siis sind pole olemaski." Meedia on muutunud ise väeks, mis valitseb inimese ja tervete rahvaste hoiakute, väärtushinnangute ja tunnete üle.

RAHVARAAMATUKOGU

Eesti rahvaraamatukogude internetiseerimine Meeli Veskus, Jüri Liiv 6
Kultuuriministeeriumi raamatukogude nõunik Meeli Veskus ja Eesti Informaatikakeskuse KülaTee projektijuht Jüri Liiv annavad oma artiklis ülevaate projektist KülaTee, mille prioriteediks seati kõigi omavalitsuste varustamine interneti püsiühendustega. Kultuuriministeeriumi algatusel eraldas valitsus käesoleva aasta suvel projekti "Eesti rahvaraamatukogu internetiseerimine – KülaTee 2" käivitamiseks 2,8 miljonit krooni. Pilootprojekti raames nähti ette interneti püsiühenduse loomine 68 raamatukokku. Artikli kirjutamise ajaks on KülaTee ehitanud aga 72 ühendust ning aasta lõpuks lisandub veel 9. Projektijärgselt peaks 2002. aasta lõpuks olema interneti püsiühendus vähemalt 95% rahvaraamatukogudest (püsiühenduste loomise põhiraskus pidi olema 2001. aastal).

Artiklile on lisatud Saare Maakonna Keskraamatukogu direktori Anu Vahteri arvamus-ülevaade KülaTee projekti elluviimisest Saare Maakonnas ja Kose-Uuemõisa raamatukogu juhataja Sirje Bärgi arvamus projekti toel interneti püsiühenduse saanud 1497 elanikuga asula raamatukogust.

Rõngu raamatukogu – 110 Laine Meos 10
Tartumaal asutati möödunud sajandi lõpul neli avalikku raamatukogu – neist üks oli 1890. aastal asutatud Rõngu raamatukogu. Artiklis antakse ülevaade raamatukogu ajaloost ja tänapäevast.

TEADUSRAAMATUKOGU

Eesti Patendiraamatukogust Harri-Koit Lahek 11
Ülevaade Eesti Patendiraamatukogu ajaloost ja alustest, funktsioonidest ja kogudest, samuti raamatukogu arendusteedest. Eesti Patendiraamatukogu juured ulatuvad aastasse 1963, mil Eesti Tehnilise Informatsiooni Keskbüroo patendiosakond hakkas komplekteerima tööstusomandialaseid teavikuid. 1968. aastal anti kogu üle Vabariiklikule Teaduslikule Tehnikaraamatukogule. Seoses Eesti taasiseseisvumisega loodi 1997. aastal Majandusministeeriumi alluvuses Eesti Patendiraamatukogu.

MUUTUSTEGA SILMITSI

Muutustega silmitsi Linda Pärnoja 13
Ühiskonna kiire areng nõuab, et organisatsioonid, sealhulgas ka raamatukogud, peavad õppima, kuidas ennast kohandada vastavalt väliskeskkonna muutumisele. Asudes kujundama muudatuste strateegiat, tuleb kõigepealt teadvustada muudatuste vajadus. Muudatused eeldavad ühistööd – kõigi nende inimeste aktiivset osalust, keda uuendus mõjutab. Ebaõnnestumiste vältimiseks puudub garantii. Suured vead tähendavad seda, et tulevikuga on vähe tegeldud.

Hämmeldunud inimene tööl Pirkko Lahti 14
Soome Vaimse Tervise Ühingu esinaine Pirkko Lahti esines avaldatud ettekandega 18. mail Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse seminaril. Häämeldunud töötajad räägivad, et nad on väsinud pidevatest muutustest, mis leiavad aset nii ühiskonnas kui tööelus, osaliselt ka eraelus. Liiga vähe räägitakse sellest, kuidas ühiskonna erinevates ektorites toimuvad muutused kajastuvad otseselt tööelus ning seda kaudu ka iga töötaja isiklikus elus ja heaolus.

JUTUTUBA

Hoidkem sisemist tasakaalu!: vestlus Mare Ektermanniga Maire Liivamets 17
RK külaliseks on Lääne Maakonna Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Mare Ektermann, kellega vestluses keskendutakse raamatukoguhoidja töö "võlule ja vaevale".

* * *

Kooliraamatukogude manifest 20
Manifestis tuuakse kooliraamatukogu missioon, fondeerimisseadused ja infovõrgud, eesmärgid, personal, töö ja juhtimine. Manifesti valmistas ette Rahvusvaheline Raamatukoguassotsiatsioonide ja –institutsioonide Liit (IFLA) ja see ratifitseeriti UNASCO peakonverentsil 1999. aasta novembris.

RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS

EESTI RAAMATU AASTA

Tartumaal "katsuti" koduraamatukogusid Toivo Ärtis 25
Tartumaal peeti raamatuaasta keskseima üritusena raamatukoguhoidjate ja vallalehtede kaasabil koduraamatukogude konkurss, millest tehti kookuvõtteid Tartu linnaraamatukogu saalis oktoobrikuu viimasel pühapäeval. Artikkel annab ülevaate konkursi läbiviimisest ning iseloomustab ka võitnud raamatukogusid.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Pildikesi Raplast Maire Liivamets 28
Mõtteid ja tähelepanekuid 20. oktoobril toimunud raamatukogupäevade avakonverentsilt Raplas.

Kas mõtleme veel? Maire Liivamets 30
Ülevaade 26. oktoobril EAR-is toimunud ERÜ teabepäeval "Teadus ja teadusraamatukogu" räägitust. Esinejateks olid teadlaste esindajatena professor Marju Lauristin ja akadeemik Ene Ergma ning raamatukogude esindajaina ERÜ esimees Krista Talvi, RR-i peadirektor Tiiu Valm, EAR-I asedirektor Aili Normak ja TÜR-I direktor Toomas Liivamägi.

RAAMATULUGU

Põltsamaa rariteetseid trükiseid TÜR-is Ene-Lille Jaanson 31
7. septembril Põltsamaal toimunud konverentsil "Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad" pakkus huvi Liivi Aarma koostatud bibliograafianimestik "Põltsamaa vanemad trükised". Artikkel sisaldab ülevaate TÜR-is leiduvast kolmest nimestikus mainitud raamatust, mille säilimine oli nimestiku koostaja poolt kahtluse alla seatud.

EESTI MÕTTELUGU

Inimkultuuri mõistmise teed Hilve Rebane 33
Artiklis tutvustatakse kirjastuselt "Ilmamaa""Eesti Mõtteloo" sarjas ilmunud Gustav Ränga valikartiklite kogumikku "Müüt ja ajalugu". Kõige üldistavam ja väärtuslikum on esimene tsükkel "Rahvuse olemasolu õigustus", mille kohta raamatu arvustaja Hilve Rebane avaldab mõtet, et see tuleks teha Eesti rahvajuhtidele ja kultuuriprominentidele kohustuslikuks kirjanduseks.

ARVUSTUS

Eesti, millest jutustavad raamatud Tiiu Reimo 35
Arvustus Jaan Eilarti koostatud raamatule "Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad", mis ilmus Tartus 2000. aastal. Septembri alguspäevadel kõneldi Põltsamaal toimunud konverentsil "Raamatulooline Eesti" kodu-uurimise ja raamatukultuuri seostest. Juba varem võis selle konverentsi kõiki ettekandeid lugeda internetis ning konverentsi alguseks valmis samanimeline kogumik ka paberkandjal. Kogumiku 126-l leheküljel on artiklid 24 autorilt.

KONVERENTSID & SEMINARID

Rahvusbibliograafiast Silvi Metsar, Anne Ainz 36
12.-13. oktoobrini toimus Rahvusraamatukogus konverents "Rahvusbibliograafia uuenevas infokekskonnas", millel osalesid ka Põhjamaade, Läti, Tsehhi ja Venemaa esindajad. Esimesel päeval räägiti üldisemalt rahvusbibliograafia uutest ülesannetest ning sundeksemplarist ja rahvusbibliograafiast. Konverentsi teisel päeval käsitleti konkreetsete raamatukogude probleeme ning tutvustati vastavaid projekte.

Oskar Kallase päev Urve Sildre 39
25. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus raamatuteaduse XVIII konverents, mis kannab nüüd juba mitmendat aastat Oskar Kallase nime. Seekord käsitleti vanema eest raamatu säilimist ja leidumust ning raamatute omanikumärke ja lugemist. Kirjandusmuuseumi saalis võis vaadata ka mitut raamatunäitust: 1) Oskar Urgart – 100, 2) raamatuid, plakateid ja meeneid raamatuaastate tähistamisest 1935. ja 1975. aastal ja 3) vanemad aabitsad.

Balti raamatukogude strateegilisest arengust Aili Norberg 40
Ülevaade Balti raamatukoguhoidjate 6. kongressist "Raamatukogu kui infovärav uude aastatuhandesse" 5.–6. oktoobril 2000. aastal Vilniuses. Arutleti Balti riikide raamatukogunduse arengu üle eelmisest kongressist möödunud nelja aasta jooksul, räägiti kogude säilitamisest ja digiteerimisest, erialaraamatukogudest, raamatukogude tegevuse juriidilistest aspektidest, erialaharidusest, raamatukofude koostööst, integreeritud infosüsteemidest jm.

SÕNUMID

SUMMARY