ISSN 0235-0351 (trükiväljaanne) 5/2000

TAGASI väjaannete lehele

Toimetajaveerg

HEAD INIMESED!

Mõtted ja arvamused võivad iganeda tänapäeval juba nädalaga, mitte aasta(te)ga nagu sada või viiskümmend aastat tagasi. Kuid kogu me tarkusele vaatamata ei suuda me tulevikkku ennustada ega vaimset elukulgu vägivaldselt muuta. Tõsi, mõni tajub lähenevaid olukordi vaistlikult, aga enamikul meist on kombeks kõike eelnenuga kõrvutada. Ja selle eest ei tohiks kedagi süüdi mõista. Ka nooreestlased, küllap meie vaimsemaid liikumisi, ei unustanud intellektuaalsete avalduste kõrval majanduslikku tegevust, aga nad seisid kindlalt ka püsivate ja mõistlike asjade eest. Võib küsida: kust tean mina, mis on õige ja mis peaks püsima jääma? Täpset vastust on tõesti keeruline anda, aga siis tuleks appi võtta inimajaloos talletunud teadmised ja kogemused. Ka väikestel – nii inimestel kui rahvastel, on lubatud suuri nõudmisi esitada. Neil on õigus end kaitsta. Kuhu ma oma sõnadega trügin, mida soovin öelda. Usun, et mu pikk töökogemus raamatukogus lubab pärida: mis meiega on juhtunud? Miks on raamatukogurahvas muutunud kalgiks, miks me vaatame üksteisele jäisel pilgul otsa? Loomulikult mõtlen ma Eesti Akadeemilise Raamatukogu juhtumit. Mõistagi pole ma pädev ütlema, mis on majanduslikult õige ja hea. Ka ei oska ma kauget tulevikku ette näha, olen ikka nooremaid ja värskemaid mõtteid usaldanud, ehkki neid leidub meie alal esialgu mõnekene. Ometigi, tunnistades kurvalt, et olen järjepidevusse kiindunud ja muutun vaimuvarale ohtu nähes valvsaks, pooldan ma pidevaid muudatusi kõikides raamatukogudes. Neid on tehtud ja tehakse ka edaspidi. Aga mööngem, neid on tehtud nii õigeid kui ka vääraid. Mind heidutab hoopis, et järjekordses kummastavas võitluses ühe raamatukogu hinge pärast puudub meil ühtekuuluvustunne, nagu oli see muuseumirahva vahel nende hiljutises ühislöömas ametnike maailmaga. Me heitsime oma ametivendadele ja -õdedele omakasukinda. Ilmses usus, et ühel või teisel meist on õigust ja jõudu kõrvalseisja saatuse üle otsustada. Aga õhtusel tänaval rünnatakse ka vägevaid, nii et keegi ei tea meist, millal ta ise abi vajab. Nõnda põrmustasime algse, võimalik, et majandusliku ümberkorraldusena arutlustvääriva idee ise, ja ükskõik kuidas kord ka EAR-i elukäik määratakse, pole võimalik niipea heastada seda kurja, mida meie, nende kolleegid, oma hoolimatusega tegime. Ka vaikimisega.

Ja siis, viinakuu keskel, müristas taas – taevas Rahvusraamatukogu kohal läks pilve. Kuid kellelgi polnud aega seisatada ja tähelepanelikumalt kuulatada, milles peitub asja tuum. Armas ajakirjandus, kes EAR-i loo vahendamisega üsna edukalt toime tuli, kihutas endise hooga edasi – lobe ja terav sõnarelv hambus. Paraku ei leidunud ajakirjanikele sugestiivseid vastaseid. Aga miks siis seekord eesti intelligents, kelle heaks RR muudatusi kavandab, häält ei teinud? Ja teised teadusraamatukogud, kes ka ise võivad juba homme-ülehomme sattuda meedia kibeda arvamuse haardesse? Küllap vangutati pead ja keerati järgmine lehekülg. Niisugune on raamatukogude elu 2000. aasta lõpus.

Tuntud eesti kirjaniku kaval-targalt tegelaselt küsitakse: "Mis sünnib jää peal kõndijatega, kui meri läheb kevadel lahti?" Ta vastas, et ei tea.

Maire Liivamets

AVAVEERG

Mõrv raamatukogus Rein Veidemann 4

Rein Veidemanni kolumnistiveerg avaveeru asemel. Autorile meenusid A. Christie ja M. Undi mõrvajutud, kui ta kuulis Eesti Kultuuriministeeriumi tellimusel koostatud raamatukogude arengukavast. Selles räägitakse Tallinna raamatukogumaastiku korrastamisest ning sellega seoses Eesti Akadeemilise Raamatukogu kogude jagamisest Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu vahel. R. Veidemanni arvates jääb taolise ümberkorralduse vajalikkus sama mõistatuslikuks, kui A. Christie mõrvamotiivid.

Raamatul on helge tulevik: intervjuu Ross Shimmoniga Ene Riet 5

IFLA peasekretäri 1999. aasta aprillist, Ross Shimmoni arvates kirjaoskuse tähtsus ning raamatu (sealhulgas ka arvutiraamatu) roll digitaalajastul aina suureneb. Raamatukoguhoidjal tuleb raskuste kiuste ajaga kaasas käia – siin suureneb üha ka raamatukoguühingute roll. Vastates Ida-Euroopa raamatukogude positsiooni IFLAs puudutavale küsimusele, nendib R. Shimmon, et raamatukogude potentsiaal demokraatlike väärtuste ja majanduse taasloomise toetamisel on Ida-Euroopas suurem, kui mujal maailmas. Ta loodab, et IFLA uus, Jeruusalemma aastakonverentsil heaks kiidetud põhikiri aitab Ida-Euroopa liikmetel aktiivsemalt töös osaleda.

TEADUSRAAMATUKOGU

Infovajaduse uuringust Eda Pihu 6

Artiklis tutuvustatakse 1999. a. detsembris Eesti Rahvusraamatukogu koos firmaga Saar Poll OÜ läbi viidud kunsti- ja muusikainformatsiooni tarbija infovajaduse uuringu tulemusi. Eesti rahvusraamatukogu kunstide teabekeskuses, Eesti Muusikaakadeemia Raamatukogus ja Eesti Kunstiakadeemia Raamatukogus läbi viidud uuring näitas, et kõigil kolmel raamatukogul on täita oma roll muusika- ja kunstiinformatsiooni valdkondades: RR on keskendunud laiemale lugejaskonnale, EMAR ja EKAR on spetsialiseerunud rohkem oma ülikooli üliõpilaste ja õppejõudude teenindamisele.

Tööstusspetsialistide infootsikäitumine Aiki Tibar 10

Artikkel annab ülevaate Tallinna Tehnikaülikoolis 1999. aastal läbi viidud tööstusspetsialistide infovajaduse uuringust, mille käigus koguti andmeid ka spetsialistide infootsikäitumise kohta.

Kirjete konverteerimise projekt Signe Tõnisson, Mihkel Reial 12

1999. aastal käivitus Rahvusraamatukogus 1945-1991 Eestis ilmunud raamatute kirjete konverteerimise projekt, mille eesmärgiks on Eesti raamatukoguvõrgu konsortsiumi ELNET raamatukogudes leiduvate teavikute otsig arvutivõrgu kaudu.

Eelkataloog CIP Silvi Metsar, Riin Olonen 13

2000. aasta jaanuaris alustati Rahvusraamatukogu rahvusbibliograafia keskuses teavikute eelkataloogimist (teavikute kataloogimist kirjastustelt ja toimetustelt saadud bibliograafiliste andmete põhjal enne teaviku ilmumist). Nüüdseks on valminud ka eelkataloogi väljund internetis aadressil http://helios.nlib.ee

RAAMATULUGU

Esimene eesti entsüklopeedia – 100 Tiiu Reimo 15

Esimene eesti entsüklopeedia pidi ilmuma 5-6 aasta jooksul 12 vihikus. K. A. Hermann suutis majanduslikest raskustest ja eesti haritlaste kriitilisest suhtumisest hoolimata aastail 1900–1904 välja anda entsüklopeedia 1. köite 12 vihikut. Teise köite koostamine ja väljaandmine venis majanduslikel põhjustel. Edaspidiseid andeid aga enam ei tulnudki – erimeelsused eesti haritlastega, kaastööliste nappus ja ostjate puudus sundisid ettevõtmise pooleli gamma.

STATISTIKA

Eesti rahva-, eriala- ja teadusraamatukogud 1999. aastal Heli Priimets 18

Statistikatabelid

RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS

* * *

Kopenhaageni deklaratsioon 25

14.–15. oktoobrini 1999 kohtusid 31 Euroopa riigi tähtsamad poliitikategelased, et arutada rahvaraamatukogude rolli arenavas infoühiskonnas. Kohtumise lõpus võeti vastu deklaratsioon, milles väljendatakse Euroopa rahvaraamatukogusid puudutavaid tulevikukavatsusi. Eestist osalesid konverentsil Krista Talvi PubliCA koordinaatorina ning Katrin Niklus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esindajana.

Viljandi Kultuurikolledþi täienduskoolituse osakonna kursused 26

2000. a. Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduse eriala lõpetanud 27

EESTI RAAMATU AASTA

Mõtteid konverentsilt "Raamatulooline Eesti" Aita Karjatse 28

Märkmeid 7. septembril 2000 Põltsamaal toimunud raamatuaasta teiselt üle-eestiliselt konverentsilt teemal "Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad." Konverentsi ettekanded ilmusid samanimelises kogumikus, ka on nad kättesaadavad raamatuaasta interneti koduleheküljelt.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

EESTI MÕTTELUGU

Tennmann – idealist ja mässaja Rein Ruutsoo 31

Artiklis tutvustatakse kirjastuselt "Ilmamaa""Eesti Mõtteloo" sarjas ilmunud Eduard Tennmanni raamatut "Varjatud varandus". Eduard Tennmann (1978–1936) oli kirikuõpetaja, publitsist ja esimene eestlasest võrdleva ja süstemaatilise usuteaduse professor Tartu Ülikoolis. Eriti huvitasid teda usundipsühholoogia ja usundi ajalugu.

KONVERENTSID & SEMINARID

Teadusraamatukogud ja millennium Anu Nuut 34

7.–8. augustil 2000 peeti Lahemaal teadusraamatukogude järjekordne suveseminar, kus käsitleti teadusraamatukogude arendustegevust, komplekteerimise põhiküsimusi, raamatukogude tegevuse tulemuslikkuse analüüsi, teenuste kvaliteeti ja turuedukuse aspekte jm.

Rahvaraamatukogude seminarlaager Ene Riet 35

31. juulist 3. augustini Saaremaal peetud rahvaraamatukogude 20-ndas seminarlaagris oli arutluse all rahvaraamatukogude koostöö teiste raamatukogudega ja sellest tulenevad probleemid.

IFLA 66. aastakonverents Jeruusalemmas Ene Riet 37

Ülevaade Jeruuaslemmas 13.–18. augustini 2000 toimunud IFLA konverentsist "Informatsioon ja koostöö – tuleviku globaalraamatukogu loomine". Konverentsi tähtsamaid sündmusi oli IFLA statuudi, tegevust määratleva põhidokumendi täienduste ning muudatuste arutelu ja vastuvõtmine.

Raamatukogud avatud maailmas (5. slaavi konverents) Ene Riet 38

26.–28. juulini Rahvusraamatukogus Eestis (konverents jätkus Tamperes) toimunud konverentsil arutleti slaavi kogude arengu üle üldisemalt ning haldamise ja säilitamise, elektrooniliste andmebaaside ja täistekstandmebaaside moodustamise võimaluste üle.

Ülevaatele on lisatud ka Eesti Rahvusraamatukogu kogude osakonna juhataja Mihkel Voldi vastus küsimusele, milliseid meie jaoks olulisi probleeme käsitleti balti kogude sektsioonis.

SÕNUMID

Mälestame: Eha Saarmaa 41

SUMMARY 43