ISSN 0235-0351 (trükiväljaanne) 4/2000

TAGASI väjaannete lehele

Toimetajaveerg

Tere sügist!

Rääkida või mitte rääkida – ka see on küsimus. Kirjutada või mitte kirjutada…

Tegelikult ei ütle meist keegi siin taeva all midagi erakordset või uut, aga iga kord uuesti rüütatud vanad seisukohad kuuluvad ju meie ellu. Kuna üks mõte sünnitab sageli teise, siis ei saa tähelepanekute puuduse üle kurta.

Kevadel lugesin "Eesti Päevalehest" noore pangamehe arvamust: "Kui Eestis on majandus- ja poliitilise eliidi seas olukord, kus 10 aastat ei ole inimesed lugenud ühtegi raamatut, siis ei ole loota ka visionääre, vaid ikka ainult kopeerijaid." See on minu arvates kaalukas mõte. Küsigem, kuidas on lood kultuurimaastikul, kuidas on lood meiega?

Igaüks teab, et raamatulugemine pole moes – räägitagu raamatuaastal mida tahes. Küll on aga trendikas (mis jube sõnakolks) kohtuda internetis, ja üha jõulisemalt oma positsioone kindlustava koolitajate impeeriumiga. Loomulikult tuleb end iga päev täiendada, loomulikult tuleb iga päev arvutit sõrmitseda – aga milline on seejuures meie eesmärk? Mina pole esimene ega ainuke, kes ajakirjandusveergudel seda küsib. On arenenud koolituspaberite kogumise trend ehk suund ehk nähtus. Meie ühiskond on paanilises mahajäämishirmus hakanud taas väärtustama pabereid – mida, kibe tõde, alati ei osata sugugi kasutada. Kui neid argitöös üldse alati kasutada saabki? Sest kuuldavasti on ka koolitajaid säändseid ja määndseid. Meie viga on vahest see, et võtame pakutut sõna-sõnalt ja puhta kullana. Mõned koguvad nii tulevikupagasit, teised aga tsiteerivad ja kordavad valimatult kuuldud või ka loetud mõtteid kui ainuvõimalikke ja ainuvajalikke. Forsseeritult võiks koguni öelda – mõnel juhul on davai asendunud okey´ga, ka kultuuri teenivate inimeste jutus. Mõnikord kasutatakse, võib-olla pahaaimamatult, kuid siiski tõsimeeli, võõrkeeltest näpatud kujundeid ja mõtteid, neid naljakalt või koguni vales tähenduses kiites. Muidugi tahame me olla eurooplased, tahame ajaga kaasas käia, aga millal me küll tahame olla meie ise? Millal iseenda arvamusi ja teadmisi oma alaga põimida? Ürgtõed on ikka endised ja nende oskuslik tarvitamine päästab inimese enamasti hädast ja suunab õigele teele. Iga kultuur ja iga töö nõuab midagi inimesest endast, midagi iseseisvat. Nõnda tuleks hoolikalt valida koolitajaid ja raamatuidki, mida raamatukogudes leidub riiulite viisi, ja ärgem laskem end peibutada teiste arvamustest ja hirmust, et kui ma seda või teist koolitus-soovitusmeest ei kuula ja tunde tema peale ei kuluta, siis saadetakse mind kohe aplaagrisse. Oma töö ja tulemused on minu meelest ikka veel kõige tähtsamad. Kes soovib vastu vaielda, on teretulnud.

Maire Liivamets

AVAVEERG

Trükitud Eesti Rein Veidemann - 4

Rein Veidemanni kolumnistiveerg avaveeru asemel.

Autor väljendab mõtet, et Eesti trükis nii trükiste kui ka trükitud Eesti mõttes (kaartidel, piltidel, kirjasõnas) on ühtlasi Eesti tirazheerimine ja mida rohkem trükiseid, seda suurem on ka võimalus Eesti levimiseks ja kestmiseks.

TEADUSRAAMATUKOGU

Teenuse kvaliteet tulemuslikkuse hindamisel Aira Lepik - 5

TPÜ Infoteaduste osakonna professor Aira Lepik annab teenuse kvaliteedi mõiste ning tutvustab selle mõõtmise indikaatoreid. Autorile tundub kõige olulisem Hernoni ja Altmani eristatud kolm tasandit raamatukoguteenuse kvaliteedi analüüsimisel ja hindamisel: ressursid, organisatsioon ja personal. Pikemalt on juttu teenuse kvaliteedi mõõtmise metoodikast SERVQUAL.

Organisatsiooniline analüüs raamatukogus Merike Poljakov - 8

Edukas on vaid see organisatsioon, mis muutub koos keskkonnaga. Ka raamatukogutöö iseloom on tunduvalt teisenenud, järjest olulisemaks muutub oma töö teadlik planeerimine. Iga planeering põhineb aga analüüsil. Artiklis antakse juhiseid eelanalüüsi ja SWOT-analüüsi läbiviimiseks raamatukogus, ning selgitatakse, kuidas formuleerida organisatsiooni missiooni.

Tööstusspetsialistide infovajadused Aiki Tibar - 11

Antakse ülevaade 1999. aastal artikli autori poolt läbi viidud tööstusspetsialistide infovajaduste väljaselgitamise uuringu tulemustest. Uuringus osales 27 spetsialisti 16-st edukast ettevõttest, mis kuulusid oma tegevusala järgi erinevatesse tööstusharudesse. Spetsialiste informeeriti ja infovajaduste väljaselgitamisel kasutati kriitiliste edutegurite kontseptsiooni.

Ülikooliraamatukogu osa teabeallikate otsingul Olga Kudrova - 13

Ülikooliraamatukogude lugejate vajaduste ja raamatukogude koostöö väljaselgitamiseks viis artikli autor läbi ankeetküsitluse kolmes Läti ülikoolis (Läti Ülikool, Daugavpilsi Pedagoogikaülikool ja Läti Põllumajandusülikool). Küsitluse käigus saadi vastused küsimustele, milliseks eesmärgiks kirjandust tellitakse, millist tüüpi väljaandeid kasutatakse ja kust saadakse teavet konkreetsete väljaannete kohta. Vastustest küsimusele, kas raamatukogu suudab rahuldada oma lugejate vajadusi, võib järeldada, et ükski raamatukogu üksi ei suuda rahuldada oma lugejate üha kasvavaid infovajadusi, vaid tuleb rakendada mitme raamatukogu ühiseid jõupingutusi (RVLi kaudu). Sageli aga lahendatakse uute väljaannete või konkreetse temaatika tarve mitteformaalsete kontaktide kaudu (sõbrad, ajakirjandus jmt.).

AUTOMATISEERIMINE

Eestikeelsete raamatute rekataloogimise projekt: 1918–1944 Anne Ainz - 16

Aastatel 1918–1944 ilmunud eestikeelsete raamatute bibliograafia on osa eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia programmist, kõnesolevail aastail ilmunud eestikeelsete raamatute kogumahuks on arvutuste põhjal pakutud 26 000–30 000 trükist. Projekt käivitus 1999. aasta veebruaris Rahvusraamatukogus. Kõigepealt sisestatakse RRis leiduvad raamatud. Alustati 1918. aastal ilmunud raamatutega, 2000. a. juuliks on jõutud aastasse 1930.

Eesti perioodika rekataloogimine Luule Joost - 17

Projekti eesmärgiks on Eestis kõigis keeltes ilmunud ajakirjade, jätkväljaannete ja väikelehtede rekataloogimine – perioodika elektronkataloogi loomine USMARC-vormingus, mis seob raamatute, jätkväljaannete ja perioodiliste väljaannete bibliograafiakirjed INNOPACi elektronkataloogi. Projektis osalevad mitmed Rahvusraamatukogu osakonnad, Eesti Akadeemiline Raamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu.

RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS - 19

EESTI MÕTTELUGU

Vana hea kirjanduslugu Maire Liivamets - 28

Artiklis tutvustatakse "Eesti Mõtteloo" sarjas ilmunud Gustav Suitsu "Eesti kirjanduslugu". Luuletajana tuntud Gustav Suits õpetas 1921. aastast Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjanduse kateedris eesti kirjandust. Ta koondas paguluses kaante vahele varem kogutud materjalid ja see ilmus raamatuna Lundis 1953. aastal. "Eesti Mõtteloo" sarjas ilmunud kirjanduslugu koosneb n.ö. kahest raamatust – esimene sisaldab Lundi väljaannet ja teine Suitsu kirjanduslalast publitsistikat.

RAAMATULUGU

Kirju valik Saksa raamatupoes Aimar Ventsel - 30

Ülevaade saksa kirjanduse suundumustest skandaalsete autorite tutvustamise kaudu. Autor kirjutab pikemalt Inka Bachi raamatust "Wir kennen die Fremde nicht"(Me ei tunne võõrast(ust), Klaus Schlesingeri raamatust "Trug"(Pettus) ning Gaby Hauptmanni romaanidest.

EESTI RAAMATU AASTA

Eesti teatmekirjandusest Kadri Tammur - 31

Ülevaade Tartu Ülikooli Raamatukogu raamatumuuseumis 19. aprillist 28. juulini eksponeeritud ERA Peakomitee toetusel koostatud näitusest "Eesti teatmekirjandus".

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

• kooliraamatukoguhoidjate suveseminarist Viljandimaal "Kooliraamatukogu õppeprotsessi osana";
• kooliraamatukoguhoidjate külaskäigust Raplamaale;
• kooliraamatukogude sektsiooni teabepäevadest Nabalas;
• maaraamatukogude suveseminar-laagrist Kiidil Võrumaal.

KONVERENTSID & SEMINARID

Konverents "Eesti trükis" III Anne Veinberg - 37

16. mail toimus EAR-is kolmas eesti trükise konverents, mille korraldajaiks EAR ja ERÜ ning millel osalesid peale raamatukoguhoidjate ka kirjandusteadlased, kirjastajad, raamatukaupmehed jt. Ettekannetes käsitleti eesti kirjanduse arengutendentse, kirjastamisküsimusi minevikus ja tänapäeval, olukorda raamatukaubanduses, sundeksemplaride laekumist raamatukogudesse, eesti trükise eelkataloogimist ja laenutamist jms.

Raamatukogud Eesti kultuurivara kaitsel Kersti Jalas - 39

31. mail toimus TÜRis sellise pealkirjaga ettekandepäev – möödus 30 aastat raamatute restaureerimise algusest TÜRis.

Wanradt ning Koell ja Hellmuth Weiss Hans Jürman - 42

23. oktoobril möödus 100 aastat Wanradti ning Koelli katekismuse katkendite leidja Hellmuth Weissi sünnist (sünd. 23. okt. 1900).

SÕNUMID

Mälestame: Linda Reimann - 42

SUMMARY