ISSN 0235-0351 (trükiväljaanne)
3/2000 |
|
Toimetuse kolleegium:
AIRA LEPIK REET OLEVSOO KALJU TAMMARU URVE TÕNNOV TIIU VALM ANNE VALMAS MEELI VESKUS |
Tegevtoimetaja ENE RIET
Toimetaja MAIRE LIIVAMETS Keeletoimetaja ELLEN ARNOVER Tehnilinetoimetaja TIIU TALI Kujundus KERSTI TORMIS |
|
|
Kaanefotod: VEIKO VALGEPEA, TEET MALSROOS | ||
| Toimetajaveerg |
Tere, kolleeg!
Raamatuaasta üritused on täishoo sisse saanud. Enam ei polemiseerita aastapäeva tähistamise vajalikkuse üle, kuigi alguses võis (eriti üliõpilastelt) kuulda kogu ettevõtmist nimetatavat keskealiste kultuuriinimeste raamatunostalgiaks. Noorema põlvkonna suhtumist raamatusse näitab ilmekalt õpilase Raiko Uri esinemine raamatuaasta avaaktusel Vanemuise Kontserdimajas, kus ta väitis, et õpilasele ei ole vaja trükiraamatut, vaid infot – arvuti ja interneti abiga mahub kirjutuslauale terve raamatukogu. Mõtet, et elektrooniline raamat trükitu välja vahetab, väljendas veendunult ka Viljandi abilinnapea Jaak Allik raamatu ja roosi päeva avasõnas 29. aprillil.
Arvutit ei saa õhtul voodisse kaasa võtta! – on raamatu kaitsjate üheks argumendiks. See pole infotehnoloogia arenedes aga enam kuigi veenev, sest pea iga päev kuuleme üha paremaist, väiksemaist ja käepärasemaist arvuteist. Need võimaldavad kõrvuti ise lugemisega lasta endale ette lugeda, laulda või etendada ning sarnanevad samas kaisuloomale.
Trükitud raamatu – inimliku mõtte püsivuse sümboli tulevikus on veendunud enamik inimesi. Ning küllap on kõik nõus Vallo Rauni arvamusega, et lugejale (eriti aga bibliofiilile) on peale info ja sisu tähtsad ka trükise formaat, paber, kujundus ja isegi lõhn. On lisandumas ka võimalus saada tõeliselt oma raamat – elektroonilise kirjastamise puhul ei pea valmistama korraga kogu tiraaþi, vaid esialgu ainult näidiseksemplarid. Juba praegu võib soovija mõnes USA raamatukaupluses tellida vajaliku väljaande, mis trükitakse talle paari nädalaga. Nii omandab iga inimene kindlalt just teda huvitava, haarava, erutava ja innustava raamatu.
Kõigile jätkuvat lugemisnaudingut soovides
Ene Riet
| Sisukord |
AVAVEERG
See väike suur kirjandus Rein Veidemann - 4
Rein Veidemanni kolumnistiveerg avaveeru asemel.
Ta tõdeb, et kirjanduse koha ja tähenduse kujunemisel on oluline see, millisena teda nähakse ning kuidas teda tõlgendatakse. Iga rahva kirjandus on täpselt nii suur, kui suureks see loetakse.
AUTOMATISEERIMINE
Virtuaalraamatukogu Mai Põldaas - 5
Artikkel toob virtuaalraamatukogu mõiste selgituse, tähtsamad interneti otsivõimalused ning vähemtuntud võimalused spetsialistile (Soome virtuaalraamatukogu, sotsiaalteaduste infovärav SOSIG ning kõrgharidusringkondade infovärav BUBL Ühendatud Kuningriigis, Euroopa Liidu poolt rahastatav DESIRE projekt).
Integreeritud raamatukogusüsteem INNOPAC Riin Olonen - 9
Integreeritud raamatukogusüsteemi INNOPAC juurutamise käigust Eesti Rahvusraamatukogus. Täismahus võeti süsteem kasutusele 1999. aasta alguses. Artiklis antakse täpne ülevaade sellest, mida andmebaas sisaldab ning kuidas toimub andmete väljastamine INNOPACI-st.
INNOPAC-i tulek TÜR-i lugejateenindusse Mare-Nelli Ilus - 11
Integreeritud raamatukogusüsteemi INNOPAC juurutamise käigust Tartu Ülikooli Raamatukogus, töötajate väljaõppest, lugejate elektroonilisest teenindamisest teeninduspunktides ja ülikooli erialaraamatukogudes.
TEADUSRAAMATUKOGU
50 aastat kultuurivarade kaitsel Elve-Viiu Klement - 13
Ajalooline ülevaade raamatute restaureerimistegevusest Tartu Ülikooli Raamatukogus, hügieeni- ja restaureerimisosakonna tööst kuni osakonna reorganiseerimiseni TÜR-i ennistuskeskuseks 19. jaanuarist 2000 vastavalt TÜ Raamatukogu direktori korraldusele nr. 1 14.01.2000.
Benchmarking – tegevuse taseme analüüs Phillip Ramsdale - 16
Märtsis 2000 Eesti Rahvusraamatukogus peetud seminaril vaadeldi Benchmarking’u teooriat kui raamatukogutöö tulemuslikkuse analüüsi üldskeemi lahutamatut osa teenuste standardi määramisel ja kogude arengupoliitika kujundamisel. Seminari juhtinud Phillip Ramsdale annab oma artiklis Benchmarking’u teooria iseloomustuse ja kasutamisvõimalused. Tallinnas peetud seminaril kuuldu alusel annab ta ka soovitusi Benchmarking’u rakendamiseks Eesti raamatukogudes.
STATISTIKA
Ülevaade rahvaraamatukogude infosüsteemist 1999. aastal Mall Saul - 20
Põhjalik tabeleid ja jooniseid sisaldav rahvaraamatukogude infosüsteemi statistika analüüs.
RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS
STATISTIKA
Rahvaraamatukogud 1999. aastal - 29
* * *
1999. a. Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduse eriala lõpetanud - 29
KONVERENTSID & SEMINARID
Mida võtame kaasa uude aastatuhandesse? Malle Ermel - 30
Ülevaade 21. jaanuaril TÜR-is peetud ettekandepäevast.
TÜR-i kunagise direktori ja ERÜ asutajaliikme Fr. Puksoo auks peetaval ettekandepäeval antakse välja ka auhind aasta jooksul ilmunud parima raamatuloo, raamatuteaduse, raamatukogunduse või bibliograafia alase töö autorile. Seekordne auhind anti Endel Valk-Falkile "Ajastu stiilitunnuste säilitamine konserveerimisel. Gooti, renessanss- ja barokkstiilköitekunstis. Metoodiline kogumik. I. Tallinn, 1999".
Mudelraamatukogu – mis see on? Ene Riet - 32
Ülevaade rahvusvahelise mudelraamatukogude projekti UNET 4. konverentsist 9.-12. detsembrini 1999. aastal Virumaal Vinnis ja Rakveres.
EESTI RAAMATU AASTA
Ülevaade raamatuaasta üritustest:
EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING
ARVUSTUS
Kahest bibliograafiast Tiina Ritson - 41
Personaalbibliograafiaist "Gustav Suits" (koostjad Külli Tamkivi , Tiina Koiva, Krista Pisuke, toim. Anne Klaassen. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1998) ja "Juhan Liiv" (koost. Osvald Kivi, Andres loorand, Ave Pill ja Vaike Tosso, toim. Anne Klaassen. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1999).
SÕNUMID
ÕNNITLEME
Helene Kulpa – 90 - 46
Kaljo Veskimägi – 70 - 46
Signe Väljataga – 70 - 46
SUMMARY