ISSN 0235-0351 (trükiväljaanne) 2/2000

TAGASI väjaannete lehele

Toimetajaveerg

Tere armas raamaturahvas!

Ka mina olen hakanud viimasel ajal tähelepanelikumalt jälgima inimeste kirjanduslikke soove ja lugemismaitset. Jälgima nn. sotsiaalset tellimust kultuurile. Võib-olla põhjustab seda lähenev raamatuaasta, aga ma olen pikka aega hoidnud silma peal ka raamaturahva lugemistaval ja kuulatanud, millistest väljaannetest kõneldakse, mida eelistatakse. Seejuures imetlen massikultuuritegijaid ning ajaviitelugude loojaid, kes tajuvad rahva isu, kuigi ise loen sageli üliväikestes tiraazhides, kurvailmelisi, väheste huvirühmade jaoks ilmuvaid trükiseid. Nende seas leidub ka palju eesti lugu ja kultuuri tutvustavaid väljaandeid – pehmete kaante ja kokkuhoidliku trükikuluga raamatukesi. Ent eesti lugeja laual on praegu nii palju hõrgutisi – ole vaid mees ja vali. Küsimus peitubki vist valimisoskuses. Aga meie lugeja eelistuste, s.t. valimisoskuse kohta pole keegi soliidset uuringut teinud, kuigi uuringuid korraldatakse meiegi erialal. Muidugi ei tea mina, mida loeb rikkur, kui ta ülepea lugeda viitsib, pigem aiman, milline raamat võib vana kooliõpetajat või aiatöölist lohutada, sest viimased on üles kasvanud õpetusliku ivaga kirjanduse keskel, nagu ma isegi. Kindlasti ei hooli Peeter Sauteri, Kaur Kenderi või Hirami esikteose "Mõru maik" fännid eriti maa ja rahva vahekorda arutlevatest raamatutest. Viimaste austajad võivad küll viisakusest eesti noore omakirjanduse vastu Sauterit ja Jüri Ehlvesti lehitseda, aga kaifi saavad nad pigem piparmünditeest. Muidugi on raamatukoguhoidja oma ameti tõttu kohustatud kõike eesti kirjanduse põllul kasvatatut maitsma, aga vaevalt nemadki kaht sajandiõpu menukirjanikku Jaan Krossi ja Kaur Kenderit ühtemoodi seedivad. Eesti kirjanduse huvides aga peaksime seda vist tegema? (Hoidku, nimetamata ei tohi jätta Tõnu Õnnepalu ja Contrat, aga aeg on lõpetada.) Sest uut Tammsaaret ja Lutsu pole silmapiiril näha – kirjamehi, kes suudaks kõigi eesti lugejate soove täita. Ma ei osanud valida sajandi eesti kirjanikku, nõnda ei oska ma ka nimetada algupärast teost (teoseid), mis on määranud midagi olulist minu elus. Tean vaid, et eesti kirjandus on tähendanud mulle enamat kui tööd ja vaeva. Nõnda kui kogu eesti kultuurgi.

Maire Liivamets

AVAVEERG

Eesti Raamatu Aasta Signe Kivi 4

ERA Peakomitee esimehe, kultuuriminister Signe Kivi pöördumine raamatukoguhoidjate poole Eesti Raamatu Aasta puhul.

Raamaturahvas eestlased Rein Veidemann 5

Rein Veidemanni kolumnistiveerg avaveeru asemel.

Rein Veidemann kirjutab lahti mõtte, et eestlased on raamaturahvas kahes tähenduses: esiteks on raamatul olnud keskne koht eestlaste kujunemisel kultuurrahvaks, teises tähenduses on eestlased raamatust lähtunud, raamatusse kirjutatud rahvas.

EESTI RAAMAT – 475

Raamatu tähendusest Mare Lott 6

Mõtisklus raamatu tähendusest kogu inimkonna ning konkreetsete rahvuste arengus. Eestlased on oma ajaloolises arengus alati toetunud omakeelsele kirjasõnale, viimasel on kaalukas osa meie rahva ja riigi kujunemisel. Raamatu väline vorm on korduvalt muutunud, praegu võtavad uued infokandjad üle osa seni raamatule kuulunud funktsioonidest.

Rahvuslik arhiivraamatukogu kui eneseteostus Krista Aru 9

Artiklis antakse põhjalik ülevaade endise Eesti Rahva Muuseumi rahvusliku Arhiivraamatukogu, tänase Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu loomisest ja tegevusest tänaseni ning tulevikukavadest.

Rahvusarhiivi raamatukogu Maneeþi tänavas Mait Talts 12

Eesti Rahvusarhiivi alluvuses on kolm raamatukogu: kaks neist asuvad Tallinnas (Rahvusarhiivi hoones Maneezi 4 ja endise parteiarhiivi majas Tõnismägi 16) ning üks Tartus (Eesti Ajalooarhiivis Liivi 4). Artiklis tutvustatakse Maneezi 4 asuvat raamatukogu, kuhu on aja jooksul kogunenud palju unikaalset materjali.

Piirilinn Narva 18. sajandi reisikirjades Sirje Lusmägi 13

Artiklis keskendutakse neljale reisikirjale, millest tuuakse arvukalt näiteid: Friedrich Christian Weberi Das Veränderte Russland, Jonas Hanway An historical account... from London through Russia into Persia..., Nathanael Wraxalli A tour through some of the northern parts of Europe,... ja William Coxe’i Travels in Poland, Russia, Sweden and Denmark.

Eestikeelsete raamatute kirjastaja Johann Fischer Liivi Aarma 17

Pikk ja põhjalik uurimus Liivimaa kindralsuperintendendi Johann Fischeri tegevusest eestikeelsete raamatute kirjastajana Riias 17. sajandi viimasel veerandil.

Eestikeelsest teaduskirjandusest Elna Hansson 22

Ülevaade Eestikeelse teaduskirjanduse väljaandmisest aastani 1940 seostatuna Tartu Ülikooli Raamatukogu raamatumuuseumis aprillist oktoobrini 1999 eksponeeritud raamatunäitusega "Eesti teaduse noorus ja küpsemine: eestikeelne trükisõna aastani 1940".

Eestikeelsete raamatute 1935. aasta paremik Signe Pärt 25

Eesti Raamatu Aasta tähistamisest 1935. aastal. Raamatuga seotud ürituste hulgast kerkib esile Eesti paremate raamatute nimestike koostamine. Artikkel annab ülevaate nende nimestike koostajaist ning koostamispõhimõtteist.

JUTUTUBA

Lugemishuvi võiks süvendada reklaami abil:
vestlus Märt Väljatagaga Maire Liivamets 27

Märt Väljataga on ajakirja "Vikerkaar"peatoimetaja ning kirjanduskriitik. Vestluse peateemaks on eesti raamat ja eesti kirjandus.

EESTI MÕTTELUGU

Pätsist ja tema kirjatöödest Toomas Karjahärm 30

Artiklis tutvustatakse "Eesti Mõtteloo" sarjas ilmunud Eesti Vabariigi esimese peaministri ja esimese presidendi Konstantin Pätsi artiklite, ajalehejuhtkirjade, kõnede, üleskutsete, raamatute eessõnade jm. kogu "Eesti riik" I. 1999. aastal ilmunud esimene köide sisaldab valiku tema kirjatöödest aastaist 1901–1916.

RAAMATULUGU

Kultusraamatuid: Reggie-kultuur luubi all Aimar Ventsel 33

Ülevaade 1997. aastal USA-s ilmunud raamatust Reggae, Rasta, Revolution. Jamaican Music from Ska to Dub.

EESTI RAAMATU AASTA

Raamatuvahendajate allkomitee näitused, konverentsid, seminarid, trükised, võistlused jm. 34

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING 37

Lühiülevaated toimunud üritustest.

– Ülevaade ERÜ aastakoosolekust.

– ERÜ aasta- ja teenetepreemiad 1999.

Välja kuulutatakse ka kaks võistlust:

• Parim piirkondlik ühendus 2000
• võistlus raamatukogupäevade logo kavandile.

Ilus oled, ilus oled raamatukogu: ERÜ kõnekoosolekust Maire Liivamets 38

Ülevaade 29. veebruaril toimunud ERÜ kõnekoosolekust "Raamatukogu asend ja roll Eesti ühiskonnas", kus tähtsamate külalistena esinesid Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Mart Meri ("Rahvas, raamat, riik") ja Riigikogu liige Peeter Olesk ("Teadusraamatukogude juura – mis sellest saab?".

Bibliograafid vaekausil Maare Kümnik 40

Eesti Akadeemiline Raamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidajte Ühing annavad sellest aastast alates välja parima bibliograafia auhinda. Sellel aastal hinnati aastail 1997.–1999. ilmunud bibliograafiaid. Artiklis tuuakse ära võitjad ja tutvustatakse auhinnatud bibliograafiaid.

RAAMATUTUTVUSTUS

Münchhausen...? aga ta ju valetas! Kaljo Veskimägi 43

Katkend Kaljo Veskimäe koostatud raamatust "Kahte kappi on ühhetassa majas tarvis: levakappi ja ramatokappi", mis käsitleb Eesti raamatukogude ajalugu 13. sajandist 1990. aastani. Raamat peaks ilmuma 2000. aastal.

SÕNUMID 46

Lühisõnumid:

– Valga Keskraamatukogu tähistas 8. veebruaril 2000. aastal oma 135. aastapäeva.

– Eesti Raamatu Aasta raames toimub Eesti Lugemisühingu ja projekti "Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja kujundamiseks" koostöös ning Reval Hotel Groupi toetusel heategevusprojekt "Raamat lapselt lapsele".

SUMMARY 47