E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

---

Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

OLEME AVATUD: E-R 10-20, L 12-19
19.12 avatud 10-16,20.-28.12 suletud, 31.12 10-17

Raamatuid saab tagastada Endla tn 3 E-P 7-22

Vanad linnaplaanid Eesti Rahvusraamatukogu kartograafiakogus

Tellimusi linnaplaanide kopeerimiseks avaldamise, näitustel eksponeerimise jmt. eesmärgil võetakse vastu tellimiskirja (tellimispunkt at nlib dot ee alusel.
Kaartide reprodutseerimine toimub litsentsilepingu alusel Eesti Rahvusraamatukogu kogudesse kuuluvate teoste reprodutseerimise juhend). Kasutamisel palume viidata Eesti Rahvusraamatukogule.

| Tallinn | Tartu | Pärnu | Narva |

Linnaplaanide koostamine ulatub sama kaugesse minevikku kui esimeste linnade teke. Tänapäeval on linnaplaan tavaline tarbeese. Üldiseks kasutamiseks mõeldud linnaplaanid on üksikasjalised ja annavad rohket teavet vaatamisväärsuste, liikluse, kultuuri, teenindusasutuste jm. kohta.
Säilinud Eesti linnaplaanidest on vanim Eesti riigiarhiivi kaardikogus asuv 1649. aastal maamõõtja G. Nilsson-Velti koostatud käsikirjaline Narva plaan (fond nr. 1646, nimistu 1, säilik 2635).
Trükitud linnaplaanide ajalugu saab Eestis alguse alles 19. sajandi teisel poolel, sest 19. sajandi alguseni puudus siin vasetrükikoda ning esimesed litograafiatöökojad loodi alles 1833. aastal Tartusse ning 1834. aastal Tallinna.
Tsaari-Venemaal tehti topograafilisi maamõõdutöid vaid kindralstaabi ülesandel. Kohalikud omavalitsusasutused, s-h. linnavalitsused tohtisid lasta valmistada üksnes maamõõdukaarte ja -plaane oma maa-aladest. Neid koostasid ametlikud maamõõtjad. Mõnda nendest plaanidest ja kaartidest võis tsensori nõusolekul trükkida ja müügile lasta, seetõttu on esimestel plaanidel tihti toodud ka tsensori nimi. 1910. aastani välja antud plaanid on vene- või saksakeelsed ning üldjuhul kirjastatud Eestis, kuid trükitud välismaal. Kaardikirjastajate hulgas oli 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses silmapaistvaim raamatukaubandus- ja kirjastusettevõte Kluge & Ströhm Tallinnas, kes trükkis põhiosa kirjastatud linnaplaanidest Pharuse trükikojas Berliinis. Eestis kasutas Kluge & Ströhmi kirjastus siiski ka Tallinnas asuvat Gesseli ja Lindforsi pärijate trükikoda, mis omas Eesti tingimustes moodsaima sisseseadega litograafiatöökoda. Ka Tallinna linnavalitsuse tehniline büroo ja Eestimaa kubermanguvalitsus andsid 19. sajandi teisel poolel välja Tallinna ja Tartu plaane. Esimesed trükitud Narva plaanid pärinevad 1905. aastast ning on valminud J. K. Grünthali trükikojas Narvas. Esimene eestikeelne Tallinna plaan anti välja Tallinnas J. Ploompuu kirjastamisel ning trükiti V. Ehrenpreisi trükikojas.
Esimene maailmasõda ja sellele järgnenud segadusteaastad pidurdasid trükitööstuse arengut Eestis. Kirjastustegevus elavnes 1920. aastate algupoolel. Kümne aastaga sai teoks suur areng kaartide koostamises ja trükkimises. Kui algul olid nad ühe- või kahevärvilised, siis 1930. aastail anti kaarte välja juba neljavärvitrükis. Ka linnaplaanide koostamine ja avaldamine sai kiiresti jalad alla. 1918.-1944. a. välja antud linnaplaanid on huvitavad ja väärtuslikud mitte ainult linnade ajaloo, vaid ka territooriumi, tänavanimede ja -võrgu kujunemise seisukohalt. Eriti rohkesti ilmus plaane Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu kohta, kuid kõrvale ei jäänud ka väikelinnad Elva, Haapsalu, Kuressaare, Nõmme, Narva-Jõesuu, Paide, Petseri, Valga jt.
Esimene Tallinna plaan Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus pärineb 1856. aastast. Esimese kaardikogus oleva Tartu plaani täpset väljaandmisaastat pole teada, kuid see langeb arvatavasti samasse aastakümnesse, sest plaan on trükitud Eestimaa kubermanguvalitsuse trükikojas, mis asutati 1858. aastal.


Skoop digitaalarhiiv digar