E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

---

Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

Kunstisaal
Muusikasaal
Humanitaarteaduste saal
Õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saal
Ühiskonnateaduste saal
Teatmesaali konsultandid
Teatmesaal
30
3
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu
Fuajee
Ülo Õun „Perekond”
Suur konverentsisaal
Teenetemärkide galerii
6. korruse näitusesaal
6. korruse galerii
Peanäitusesaal
Harulduste kogu näitusesaal
Pääs lugemisalasse, taustal Enn Põldroosi seinamaal „Valguse ja varju piiril”
Harulduste kogu näitusesaal
Harulduste ja arhiivkogu saal
Arvutiklass täiendõppeks ja kasutajakoolitusteks
Auditoorium täiendõppeks ja kasutajakoolitusteks
Hoidla
Hoidla
Kartograafia- ja geograafia saal
Eesti Rahvusraamatukogu

Autoriõigusest

Millised on autoriõigusega kaitstud teosed?
Autoriõigus kaitseb üldjoontes kõiki kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Teos peab olema originaalne, väljendatud mingis objektiivses vormis, see vorm peab võimaldama teost kopeerida kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 

Milliseid teoseid autoriõigus ei kaitse?
Autoriõigus ei kaitse
- rahvaloominguteoseid,
- õigusakte ja haldusdokumente ning nende ametlikke tõlkeid (seadused, määrused, juhendid, käskkirjad),
- kohtulahendeid ning nende ametlikke tõlkeid,
- riigi ametlikke sümboleid ja organisatsioonide sümboolikat (v.a. rahatähed),
- päevauudiseid,
- fakte ja andmeid,
- ideid, mõisteid ja kujundeid, teooriaid, protsesse, süsteeme, meetodeid, kontseptsioone, printsiipe, avastisi, leiutisi jms intellektuaalse tegevuse resultaate, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses,
- ideid ja põhimõtteid, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted (AutÕS §5).
Seega võivad kõik vabalt kasutada rahvaloominguteoseid, õigusakte ja haldusdokumente, kohtulahendeid ja nende ametlikke tõlkeid. Silmas tuleb pidada, et õigusaktide mitteametlikud tõlked on autorikaitse all, samuti õigusaktide eelnõud. 

Kui pikk on autoriõiguse kehtivuse tähtaeg?
Autoriõiguse kehtivuse üldine tähtaeg on autori eluaeg ja 70 aastat pärast autori surma. Kui autori surmast on möödas rohkem kui 70 aastat, võivad kõik teost vabalt kasutada. 70-aastase tähtaja kulgemine algab autori surma-aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
Erandid autoriõiguse üldisest tähtajast on kehtestatud ühise autorsuse  korral ja audiovisuaalsele teosele (kehtib 70 aastat pärast viimase teisi autoreid üleelanud autori surma); anonüümselt või pseudonüümi all avalikustatud teostele, kollektiivsele teosele (teatmeteosed, ajalehed, ajakirjad, teaduslikud kogumikud) ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele (kehtib 70 aastat pärast teose õiguspärast avalikustamist). Autoriõigusega kaasnevad õigused (fonogrammitootjate, raadio- ja televisiooniorganisatsioonide, filmi esmasalvestuse tootjate, teose esitajate õigused) kehtivad  AutÕS §-s 74 sätestatud tingimustel ja tähtaja kulgemisest arvates 50 aastat. Erandid on kehtestatud  õigusele varem avaldamata teosele ja kirjanduskriitilisele või teaduslikule väljaandele (vt. AutÕS § 74¹). 

Millistel juhtudel võib autoriõigusega kaitstud teost kopeerida ilma autori nõusolekuta?
Autoriõigusega kaitstud ja õiguspäraselt (autori poolt või autori loal) avaldatud teost võib kopeerida isiklikuks kasutamiseks ning õppe- ja teaduslikel eesmärkidel. Selline kopeerimine et tohi taotleda ärilisi eesmärke. 

Kui ma kopeerin teose isiklikuks kasutamiseks, kas ma võin seda ka teistega jagada?
Isiklikuks kasutamiseks kopeeritud teost võivad kasutada ka perekonnaliikmed ja lähim tutvusringkond. 

Millises mahus võib teost kopeerida?
Kopeerida võib motiveeritud mõistlikus mahus, näiteks ajakirjast mõne artikli, raamatust sisukorra ja mõne peatüki. Terve raamatu kopeerimist ei peeta üldjuhul motiveeritud mahuks (vt. AutÕS §18, §19 p. 3, 4, 5, 6). 

Mida ei tohi kopeerida?
Autori nõusolekuta ei tohi kopeerida reprograafilisel viisil noote, piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid, elektroonilisi andmebaase ja arvutiprogramme (AutÕS §18 lg. 2). Rahvusraamatukogus ei kopeerita ka audiovisuaalseid teoseid ja helisalvestisi. 

Mis on Creative Commons?
Creative Commons on ühed levinumad litsentsilepingute tüüptingimused (kokku 6 erinevat litsentsilepingut), mis lubavad teost teatud tingimustel vabalt kasutada (kopeerida, levitada, esitada, üldsusele suunata, muuta). Selliste litsentsidega varustatud teosed tunneb ära vastavate ikoonide järgi. Litsentse kasutatatakse sagedasti internetis aga ka trükiväljaannete puhul. 

Mida teha, kui on soov autoriõigusega kaitstud teos avaldada?
Sellisel juhul on vajalik autori, teda esindava organisatsiooni või õiguste omaja luba. Loa taotleb ja esitab raamatukogule isik, kes soovib teose või selle osa koopiat avaldada. 

Kust saab teose avaldamiseks luba taotleda?
Loa saab küsida, võttes ühendust autoriga või autoreid esindava organisatsiooniga. Teatud juhtudel võib olla vajalik loa küsimine ka kirjastuselt. Eestis esindab muusikuid, kunstnikke ja audiovisuaalautoreid (filmi režissöörid, stsenaristid, operaatorid, kunstnikud) Eesti Autorite Ühing, kirjanikel ja fotograafidel oma esindusorganisatsiooni ei ole.
Esitajaid (näitlejad, lauljad, muusikud, tantsijad) esindab Eesti Esitajate Liit ja fonogrammitootjaid (isikud, kelle algatusel ja vastutusel toimub heli esmakordne salvestamine helikandjale) Eesti Fonogrammitootjate Ühing

Vaata lisaks: