Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu avatud E-R 10-20, L 12-19
Raamatuid saab tagastada Endla tn 3 E-P 7-22






 

Eesti pagulaskunsti tundmatud teosed jõuavad esmakordselt näitusele

09.06.2015

Reedel, 12. juunil kell 16 toimub Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis näituse avamine pagulaskunstist, mis toob esmakordselt avalikkuse ette väliseesti kunstnike aastakümneid avalikkuse eest varjul olnud kunstiteosed.

Näitus on avatud juba alates 9. juunist ning huvilised saavad seda vaatama tulla.

Eesti Rahvusraamatukogu kunstikogus on ligi veerandsaja eesti pagulaskunstniku enam kui poolteistsada kunstiteost, mille põhiosa moodustavad maalid, akvarellid ja joonistused. 

Tuntumatest autoritest on esindatud Eerik Haamer, Endel Kõks, Juhan Nõmmik, Silvia Leitu, Olev Mikiver, Epp Ojamaa, Ene Falkenberg ja Kalev Mark Kostabi.
Näitusele on valitud poolsada teost, millest mitme olemasolu Rahvusraamatukogus oli kunstiuurijatele teadmata. Näiteks Endel Kõksi 1972. aastal valminud töö „Beduiinid“ ei sisaldu kunstniku monograafilises suurteoses „Endel Kõks. Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!“ avaldatud loomingu nimekirjas. „Beduiinid“ on seni ainus teadaolev maal Endel Kõksi 1972. aasta Iisraeli-rännu ainetel.

Endel Kõks [21. IV 1912 – 25. XI 1983]
Beduiinid. Segatehnika, lõuend. 1972.
 

Näituse kuraator on kunstiteadlane Jüri Hain, kes on enam kui kaks aastakümmet tegelenud eesti pagulaskunsti uurimise ja tutvustamisega. Näitusega kaasneb kataloog, kus avaldatakse täisnimekiri eesti pagulaskunstnike töödest Rahvusraamatukogus. „Näitus ja kataloog võimaldavad lülitada Eesti Rahvusraamatukogus oleva pagulaskunstnike loomingu meie pagulaskultuuri üldpilti, teadvustada selle kogu olemasolu uurijatele ja kõigile huvilistele,“ ütles kuraator Jüri Hain.  

Eerik (Erich) Haamer [17. II 1908 – 4. XI 1994]
Põhjapõdrad. Õli, lõuend. 1957.
 

Rahvusraamatukokku on eesti pagulaskunsti teosed sattunud pärandina ja annetusena. Kogus on mitme sellise maalija töid, kes tõusid nimekate tegevkunstnike hulka juba sõjaeelses Eestis ning jätkasid loomingut edukalt ka võõrsil. Enamik neist olid kunstihariduse omandanud sõjaeelse Eesti kõige tähtsamas kunstiõppeasutuses, Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Tartus.
Kuraator Jüri Haini sõnul pakub Eesti Rahvusraamatukogu juhutekkeline kogu küllaltki märgilist lisa Tallinna ja Tartu kunstimuuseumides talletatud eesti pagulaskunstile.

„Viimast võiks kinnitada ka fakt, et 2010. aastal Eesti Kunstimuuseumis korraldatud seni suurimale ja esinduslikemale eesti pagulaskunsti näitusele valituist on tosin kunstnikku esindatud ka Eesti Rahvusraamatukogu kunstikollektsioonis.“

Näitus jääb avatuks kuni 30. juunini 2015.

Näitust ja kataloogi toetasid Eesti Kultuurkapital ning Haridus- ja Teadusministeerium Rahvuskaaslaste programmi kaudu.

 


 digitaalarhiiv digar