Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

 

EESTI LUULEILM 19. ja 20. SAJANDI VAHETUSEL

VÄIKE-MAARJA PARNASS

Kui tahad noorus’ armutaeva
Veel kauaks jääda elama,
Siis juhi nõnda elulaeva,
Et puutub kokku luulega.
(Jakob Liiv)


Fotol Väike-Maarja parnassi liikmed Jakob Liiv, Otto Münther, Jakob Tamm.

Aastatel 1882-1907 tegutsenud kirjandusrühmitusele Väike-Maarja parnass pani aluse Jakob Liiv. Rühmitus ühendas üle-eelmisel sajandivahetusel Väike-Maarjas elanud ja töötanud kirjamehi. Eri aegadel kuulusid sellesse Jakob Liivi kõrval Peeter Jakobson, Jakob Tamm, Kaarel Krimm, Otto Münther ja Mihkel Kampmann (Kampmaa). 

Jakob Liiv, 1859-1938,

kooliõpetaja, luuletaja ja näitekirjanik. Sündinud Tartumaal Alatskivi v. kandimehe pojana, Juhan Liivi vend. Õppis Naelavere vallakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, tegi 1879 Tartu õpetajate seminaris vallakooliõpetaja eksami. Töötas Kavastu Varnjal, Väike-Maarja khk. Avispeal, Unikülas, Pandiveres, Raekülas ja taas Avispeal kooliõpetaja ja vallakirjutajana. 1901 asus Väike-Maarjasse karskuse kuratooriumi teemaja pidama, ehitas maja, kus avas 1904 raamatukaupluse. Aktiivne seltsitegelane, pani aluse kohalikule kirjandusrühmitusele Väike-Maarja parnass. 1913 siirdus J. Liiv Rakverre, kus töötas panga kassapidajana. 1919-21 Rakvere linnapea, seejärel õpetaja 1. algkoolis. Tegi kaastööd Sakalale, Eesti Postimehele, Meelejahutajale, Olevikule. Kirjutas rohkesti eepilist luulet ja avaldas ka näidendeid. Eelistas loodus- ja tundeluulet, rahvuslikud ja sotsiaalkriitilised motiivid.on tema loomingus tavaliselt peidetud allegooriatesse. Üks Jakob Liivi tuntumaid luuletusi on Miina Härma viisistatud “Mehed” (“Nii tugevad kui kaljud suures meres…”). - Vt. ka: Lugulaulud.

Peeter Jakobson, 1854-1899,

luuletaja ja näitekirjanik. Sündinud Rakveres kingsepa pojana. Õppis vene kirikukoolis ja vaestekoolis. 1875 võeti sõjaväkke, sai allohvitseriks, käis Türgi sõjas. Pärast demobiliseerimist tervislikel põhjustel kingsepp Rakveres, seejärel raamatukaupmees, vallakirjutaja ja fotograaf Väike-Maarjas. Tõlkis oma luuletusi saksa keelde ja avaldas koguna. 

  • P. Jakobson'i Luuletused. 1.–2. anne. Rakvere : [P. Jakobson], 1884-1885 (Rakvere : G. Kuhs).
    1. anne. 1884. 46 lk. ; 1200 eks.
    2. anne. 1885. 63 lk. ; 1000 eks.
  • Die Hirtenflöte aus dem estnischen Blumenthal : P. Jakobson’s Gedichte aus dem Estnischen übersetzt. Wesenberg : [s. n.], 1895 (Везенберг : Е. ф. Мальш). 95 lk. - Autori tõlge.

Jakob Tamm, 1861-1907,

kooliõpetaja, luuletaja ja tõlkija. Sündinud Tartumaal Vastse-Nõo v. sulase pojana. Õppis Koopsi ja Kirepi vallakoolis, Tilga vene kirikukoolis ja 1878-81 Tartu õpetajate seminaris. Õpetaja Adaveres ja Pilistveres, 1890-93 Aleksandrikoolis Põltsamaal, 1893 kuni surmani Väike-Maarja kihelkonnakooli juhataja. Loomingus olulisel kohal ballaadid. Vahendas eesti keelde vene ja saksa luulet (A. Puškin, I. Krõlov, N. Nekrassov, A. Koltsov, H. Heine jt.). - Vt. ka: Lugulaulud.

  • Ärganud hääled. 1.-2. anne. Tartu : [s. n.], 1892. (Tartu : K. A. Hermann). 103 lk. ; 98, [2] lk. ; 1500 eks.

Mihkel Kampmann, alat. 1936 Kampmaa, 1867-1943,

kooliõpetaja, kirjanik ja kirjandusloolane. Sündinud Pärnumaal Sauga v. Papisaare k. kaluri pojana. Õppis Kantsi külakoolis, Audru kihelkonnakoolis, Pärnu kreiskoolis ja 1884-88 Valgas Cimze seminaris. Õpetaja Tõstamaal, 1889-93 köster ja kihelkonnakooli õpetaja Väike-Maarjas. 1894-1903 Viljandis, algul töötas Sakala toimetuses, alates 1896 Viljandi linnakoguduse köster ja A. v. Stryki eraalgkooli juhataja. 1903-07 Volmari (Valmiera) seminaris õpetaja, alates 1907 Tartus gümnaasiumiõpetaja. Oli kauaaegne Postimehe kaastööline ning usin rahvaluulekoguja. Tema koolilugemikud olid kasutusel Eesti koolides.

  • Kandle hääled. Viljandi : [s. n.], 1896 (Viljandi : A. Peet). 104 lk. ; 500 eks.
 

Koostajad: Sirje Lusmägi ja Tiina Ritson
Eesti Rahvusraamatukogu 2011

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia