Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

 

EESTI LUULEILM 19. ja 20. SAJANDI VAHETUSEL

LUULEUUENDUS

Meie ei taha olla, ei ole
Vaikiv, ununev lehekülg
Aegade raamatus…
(Anna Haava)


Fotodel Juhan Liiv, Henrik Visnapuu, Marie Heiberg.

Karl Eduard Sööt, 1862-1950,

luuletaja, lastekirjanik, tõlkija ja kirjastaja. Sündinud Tartu v. Lohkva k. Tuki tuuleveski rentniku pojana. Õppis Tartu õpetajate seminari algkoolis ja Tartu kreiskoolis. 1886-93 oli ajalehe Olevik talituse arvepidaja ja toimetuse abijõud. 1895 asutas kirjastuse, trükikoja ja raamatukaupluse. Kirjastajana pani rõhku raamatukujundusele. Osales Vanemuise seltsi ja Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi tegevuses, oli Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid. I maailmasõja algul müüs trükikoja koos muude ettevõtetega. Viljakas lastelaulude autor (“Maga, memme marjukene”, “Krokodill” jt.). Koostas koos G. Suitsuga antoloogia “Eesti luule” (1910) . - Vt. ka: Antoloogiad.

  • Aasa õied. [1]. Tartu : [s. n.], 1890 (Tartu : A. Grenzstein). 64 lk. : ill. kaas ; 1000 eks.
  • Aasa õied. 2. Tartu : [s. n.], 1891 (Tartu : A. Grenzstein). 41, [3] lk. : ill. kaas ; 1000 eks.
  • Rõõm ja mure / Pildid joonistanud T. Grenzstein. Jurjev : [s. n.], 1894 (Jurjev : A. Grenzstein). 63 lk. : ill. ; 3000 eks.
  • Saatus. Jurjev : [s. n.], 1899 (Jurjev : K. Sööt). 55, [1] lk. : ill. kaas ; 1100 eks.
  • Mälestused ja lootused / [Kaaneill. M. Pukits]. Jurjev : K. E. Sööt, 1903 (Jurjev : K. E. Sööt). 82, [2] lk. : ill. kaas ; 1600 eks.

Anna Haava, tegel. Haavakivi, 1864-1957,

luuletaja ja tõlkija. Sündinud Kodavere khk. Pala v. taluperemehe tütrena. Õppis Patastes, Saare-Vanamõisas, Tartus Hoffmanni erakoolis ja 1880-84 kõrgemas tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Töötas Tartus lasteaias ja andis eratunde, seejärel  koduõpetaja ja halastajaõde Venemaal ning kodutalus venna juures majapidajaks. Alates 1906 vabakutseline Tartus. Luuletajana tegev 22. eluaastast kõrge eani. Avaldas ka mälestusi (”Väiksed pildid Eestist”. Tln., 1911) ja tõlkeid. - Vt ka: Eesti Kirjameeste Seltsi kirjanduse võidupidude laureaadid.

  • Lained. Tartu : [s. n., 1906] (Tartu : Postimees). [8], 180 lk. : ill. kaas ; 1100 eks.
  • Rist-lained. Tartu : Postimees, 1910 (Tartu : Postimees). [8], 54 lk. : ill. kaas ; 800 eks.
  • Põhjamaa-lapsed. Tartu : Postimees, 1913 (Tartu : Postimees). 87, [3] lk. : ill. kaas ; 1600 eks.

Juhan Liiv, 1864-1913,

luuletaja, prosaist ja ajakirjanik. Sündinud Tartumaal Alatskivi v. kandimehe pojana, Jakob Liivi vend. Õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega Tartus Treffneri gümnaasiumis. Töötas ajakirjanikuna Tallinnas Virulase toimetuses (1885), Viljandis Sakala toimetuses (1888-89) ja Tartus Oleviku toimetuses (1890-92). 1892 tegi katse hakata vabakutseliseks kirjanikuks, kuid pingelise loomingulise tööga ilmnesid vaimuhaiguse tunnused. Alates 1894 oli parandamatu haige. 1902. a-st liikus jälle Tartus ja Tallinnas, tema uued luuletused ja miniatuurid ilmusid ajakirjanduses ning hiljem raamatutena.

  • Juhan Liivi Kirjatööde kogu. 8. anne / [Ill. T. Gutmann]. Tallinn : [s. n.], 1904 (Tallinn : Revaler Beobachter). 289.-352. lk. : ill. ; 14 500-15 000 eks. - Ajalehe Uus Aeg kaasandena ilmunud “Juhan Liivi kirjatööde kogu” tutvustas Juhan Liivi ka luuletajana. 8. andes ilmus 24 tema luuletust. Varem peeti Liivi pigem prosaistiks, kuna aastatel 1885-1894 ajalehtedes hajutatuna ilmunud värsid ei äratanud suurt tähelepanu.
  • Juhan Liivi luuletused / [Ill. K. Raud ; portr. autor N. Triik]. [2. tr.]. Tartu : Noor-Eesti, 1910 (Tartu : Postimees). 107, [1] lk. : portr., ill., ill. kaas ; 1000 eks. - Kujunduslikult ja trükitehniliselt väljapaistvamaid teoseid eesti raamatuloos. Illustreerinud Kristjan Raud; portree autor Nikolai Triik. Esimese trüki (1909) tiraažist hävitati autori ja kunstniku rahulolematuse tõttu suurem osa, alles jäeti vaid 25 eks.

Jaan Lõo, 1872-1939,

jurist ja luuletaja. Sündinud Viljandimaal Holstre v. taluperemehe pojana. Õppis Paistu kihelkonnakoolis, Viljandi kreiskoolis, Pärnu gümnaasiumis ja 1892-98 Tartu ülikoolis õigusteadust. 1898-1919 advokaat Võrus. Asutava Kogu liige, alates 1919 Riigikohtu liige. Redigeeris väljaandmiseks oma onu Adam Petersoni luuletusi, käsikirja jäi eepose „Ilias“ tõlge.

  • Nägemised. Tartu : [s. n.], 1916 (Tartu : Postimees). 79, [1] lk. ; 1200 eks.
 

 Ernst Enno, 1875-1934,

luuletaja, tõlkija, ajakirjanik ja kooliõpetaja. Sündinud Tartumaal Rannu khk. Valguta mõisa kutsari pojana. Hiljem oli isa kõrtsmik ja taluomanik Rõngu khk. Korustes. Õppis Lapetukme vallakoolis, Rõngus Paaslangi kodukoolis, Tartus Treffneri gümnaasiumis ja reaalkoolis ning 1896-1904 Riia polütehnikumis kaubandust. 1902-06 töötas Postimehe, Linda ja Isamaa toimetuses. Alates 1909 Valgas krediidiühisuse asjaajaja ja 1914 paralleelselt eesti keele õpetaja. Korustes elades osales Rõngu parnassi kirjandusringis. Huvitus idamaade filosoofiast, tõlkis katkeid india ja hiina filosoofia tähtteostest. Avaldas ka lasteluulet. Ernst Enno luulekogudele tegi kaanekujunduse tema hilisem abikaasa Ella Saul.

  • Uued luuletused / [Kaaneill. E. Saul]. Tartu : Noor-Eesti, 1909 (Tartu : K. Sööt). 59, [3] lk. : ill. kaas ; 1000 eks.
  • Hallid laulud / [Kaaneill. E. Saul]. Tartu : [s. n.], 1910 (Tartu : K. Sööt). 56 lk. : ill. kaas ; 800 eks.

Rudolf Reiman(n), 1883-1957,

luuletaja, pedagoog ja kirjamees. Sündinud Virumaal Rägavere v. kooliõpetaja ja taluniku pojana. Õppis Rakvere linnakoolis ja lõpetas selle juures õpetajate kursused. Alustas tööd õpetajana Tartumaal Rasina v. Tema vormilt meisterlik luule on ainekäsitluselt lähedane E. Ennole ja V. Ridalale.

  • Lambi valgel. Jurjev : J. Zirk, [1914] (Jurjev : J. Mällo). 107, [4] lk. ; 600 eks.

Gustav Suits, 1883-1956,

luuletaja ja kirjandusteadlane. Sündinud Tartumaal Kastre-Võnnu v. kooliõpetaja pojana. Õppis Võnnu külakoolis, Tartus algkoolis ja gümnaasiumis. 1904 astus Tartu ülikooli, 1905 jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, lõpetas 1910. Töötas Helsingi ülikooli raamatukogus, seejärel soome ja rootsi keele õpetaja vene gümnaasiumis. Tegi kaastööd Eesti ja Soome ajakirjandusele. Albumite “Kiired 1-3” toimetaja, “Noor-Eesti” rühmituse juht, selle albumite ja ajakirja toimetaja (osalt koos F. Tuglasega). Koostas koos K. E. Söödiga antoloogia “Eesti luule” (1910). - Vt. ka: Antoloogiad.

  • Elu tuli : Laulud 1900-1904. Helsingi : Weilin, 1905 (Helsingi : Weilin & Göös), [4], 96 lk. : ill. kaas ; 1500 eks.
  • Elu tuli / [Kaaneill. A. Tassa]. 2., parand. tr. Tartu : Noor-Eesti, 1913 (Tartu : J. Mällo). 62 lk. : ill. kaas ; 5000 eks. - Gustav Suitsu nooruslikust hoost kantud uuenduslik luulekogu “Elu tuli” osutus nii populaarseks, et sellest anti välja kolm trükki (1905, 1913, 1920), kokku üle 10 000 eks.
  • Tuulemaa : Luuletused 1905-1912 / [Ill. N. Triik]. [Tartu] : Noor-Eesti, 1913 (Helsinki : Helsingin Uusi kirjapaino-osakeyhtiö). 100 lk. : ill. ; 1000 eks.

Villem Ridala, tegel. Wilhelm Grünthal, 1885-1942,

luuletaja, ajakirjanik, tõlkija ja filoloog. Sündinud Muhumaal Kuivastus kõrtsmiku pojana. Õppis Hellamaa kihelkonnakoolis, Kuressaares Eisenschmidti erakoolis ja gümnaasiumis. Astus 1905 Tartu ülikooli, jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, lõpetas 1909. 1905. a. vahistati teel Helsingisse ning oli kaks kuud Tallinnas Toompea vanglas. Alates 1910 Tartus eesti keele õpetaja, toimetas 1912-14 ajakirja Eesti Kirjandus, oli 1914-16 Üliõpilaste Lehe vastutav toimetaja. Alates 1919 Soomes. Tegeles ka tõlkimise (G. D’Annunzio “Süütu”) ja kirjanduskriitikaga. - Vt. ka: Lugulaulud.

  • Villem Grünthali Laulud. Tartu : Noor-Eesti, 1908 (Tartu : Postimees). 70 lk. : ill. kaas ; 1000 eks.
  • Kauged rannad. Tartu : Noor-Eesti, [1914] (Tartu : J. Mällo). 90, VII, [3] lk. ; 1000 eks.

Marie Heiberg, 1890-1942,

luuletaja. Sündinud Võrumaal Urvaste khk. Kirikukülas popsi tütrena. Õppis Urvaste valla- ja Sangaste kihelkonnakoolis. Asus 1907 Tartusse, elas aineliselt äärmiselt rasketes tingimustes, hankides ülalpidamist juhutöödel. Alates 1919 vaimuhaige. Kuulus „momentlaste“ sõpruskonda, oli almanahhi “Moment Esimene” (1913) autoreid.

  • Mure-lapse laulud. Tartu : Noor-Eesti, 1906 (Tartu : K. Sööt). 71 lk. ; 1000 eks.
  • Luule / Kaaneill. V. Kangro-Pool. Tartu : [s. n.], 1913 (Tartu : Postimees). [8], 86, [2] lk. : ill. kaas ; 1500 eks.
  • Enne viimset päeva / Eesleht V. Kangro-Pooli joonistatud. Tartu : [s. n.], 1914 (Tartu : E. Bergmann). 103, [1] lk. : ill. ; 1200 eks. - Sisaldab lühiproosat ja luuletusi.

Henrik Visnapuu, 1890-1951,

luuletaja, kooliõpetaja ja ajakirjanik. Sündinud Viljandimaal Leebiku v. taluteenija pojana. Õppis Reola vallakoolis, Ropka ja Sipe ministeeriumikoolis, Tartu linnakoolis ja Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogilises klassis. 1907 sooritas algkooliõpetaja kutseeksami ja töötas õpetajana Kastre-Peravallas, Koerus, Kavastus ja Tartus. 1916 tegi eksternina küpsuseksamid Tartus Aleksandri gümnaasiumis. Oli almanahhide „Moment Esimene“ (1913) ja „Roheline Moment“ (1914) koostamise algatajaid.

  • Moment Esimene / Marie Heiberg ; Richard Roht ; Reinhold Vellner ; Henrik Visnapuu ; [kaaneill. Voldemar Kangro-Pool]. Tartu : [s. n.], 1913 (Tartu : E. Bergmann). 80 lk. : ill. kaas ; 1200 eks. - Luule- ja proosakogumik. Luuletuste autorid Marie Heiberg ja Henrik Visnapuu.
  • Roheline Moment : Pühendatud kõigile kirjanduslistele paganatele ja variseeridele. Tartu : Moment, 1914 (Tartu : E. Bergmann). 24 lk. ; 800 eks. -
    Koostati vastuseks eelmise kogumiku negatiivsele kriitikale. Sisaldab Henrik Visnapuu, Alfred Variku (H. Visnapuu pseudonüüm) ja Richard Rohu luulet ja proosapalasid. Almanahhi lõpus epateeriv „Momentistide päevakäsk“.

Jaan Kärner, 1891-1958,

luuletaja, prosaist, ajakirjanik ja kultuuriloolane. Sündinud Tartumaal Rõngu khk. Kirepi v. Käo k. taluperemehe pojana. Õppis Uderna ministeeriumikoolis, 1911-12 ja 1914 Moskvas A. Šanjavski nim. Rahvaülikooli ajaloo-osakonnas. Töötas alates 1910 ajakirjanikuna Virulases, Tallinna Kajas ja Sakalas.

  • Tähtede varjud : Luuletused 1909-12 nende tekkimise järjekorras / [Kaaneill. K. Mägi]. Tartu : K. Sööt, 1913 (Tartu : K. Sööt). 70 lk. : ill. kaas ; 600 eks. - Autoripühendusega eksemplar : Tallinna Linna Raamatukogule J. Kärner (R 6.058).
 

Koostajad: Sirje Lusmägi ja Tiina Ritson
Eesti Rahvusraamatukogu 2011

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia