Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

 

EESTI LUULEILM 19. ja 20. SAJANDI VAHETUSEL

SAJANDIVAHETUSE LUULEILM : UNUSTATUD LUULETAJAD

Isamaa, ma palun, kuule!
Anna otsus tõe-truu.
Kas ma olen laulik ju?
Või ma olen vemmeldaja,
Kel on omal’ vemmalt vaja?
 (Eduard Ludwig Wöhrmann)


Postkaart Leena (Helene) Grossi portree ja autograafiga.

Joh. Alp, ?-1889,

luuletaja.

  • Tunde luule / J. Alp'i järele jäänud kirjadest trükkimiseks toim. M. Alp. Jurjev : [s. n.], 1894 (Jurjev : A. Grenzstein). 92 lk. : tüpoehiskaas ; 1000 eks. - Sisaldab ka Fr. Schilleri ja H. Heine luuletuste tõlkeid.

Andres Alver, 1869-1903,

arst, luuletaja ja kirjamees. Sündinud Tarvastu khk. Vooru v. Alvre talus taluomaniku pojana. Õppis Vooru vallakoolis, Tarvastu kihelkonnakoolis, Valga kreiskoolis, Treffneri gümnaasiumis ja 1892-98 Tartu ülikoolis arstiteadust. Valga maakonnaarst, Valga seltsi „Säde“ esimees. Tegi kaastööd Rahva Lõbulehele ja Teatajale, koguteosele „Lõbu ja Teadus” jt. Tõlkis J. W. Goethe ja H. Heine luuletusi. On kirjutanud ka näidendeid, kuid need on jäänud käsikirja.

  • Võhumõõgad. Jurjev : [s. n.], 1898 (Jurjev : K. Sööt). 60, [2] lk. ; 1500 eks. -
    Sisaldab ka H. Heine ja J. W. Goethe luuletuste tõlkeid.

Julie Wilhelmine Ederberg, sünd. Elens, pseud. Helmi, 1861-1897,

koduõpetaja ja luuletaja. Sündinud Virumaal Haljala khk. Kavastu mõisas möldri tütrena. Õppis Paide tütarlastekoolis ja Tallinnas Foelsche kõrgemas tütarlastekoolis, tegi 1879 kooliõpetaja eksami. Töötas koduõpetajana Soomes, Peterburis ja Eestis. Abiellus Kaarma pastori, kirjamehe ja tõlkija Friedrich Wilhelm Ederbergiga. Avaldas luulet ja proosat ajakirjanduses.

  • Rohu lillekesed. Jurjev : K. A. Hermann, 1894 (Jurjev : K. A. Hermann). 64 lk. ; 1500 eks. - Iluköites ja autoripühendusega eksemplar: Neiule Aino Tamm mälestuseks Helmi. 13. Heina k.p. 1896 (AR 41.672).
 

Leena (Helene) Gross, 1871-1961,

kirjanik ja naisliikumise tegelane. Sündinud Alatskivil metsaülema tütrena. Sai koduse hariduse. Elas Sise-Venemaal ning Riias, kus töötas fotoateljees. Sajandivahetusest Tartus raamatu- ja mänguasjakaupluse omanik. Oli Tartu Naisseltsi (Eesti Naesterahva Selts) asutajaid ja esimene esinaine (1907).

  • Elu lapsed / G. Mootse kaunistused. Tartu : Schnakenburg, 1907 (Tartu : Schnakenburg). 77, [3] lk. : ill., ill. kaas ; 1000 eks. - Sümbolistlik luule- ja lühiproosakogu, kaunistatud Gustav Mootse samas laadis illustratsioonidega.

Otto Grossschmidt, pseud. Jaan Vahi, 1869-1941,

kooliõpetaja, ajakirjanik, luuletaja ja näitekirjanik. Sündinud Tartumaal Otepää khk. Vastse-Otepää alevikus pagari pojana. Õppis Otepää valla- ja kihelkonnakoolis ning Tartus vallakooliõpetajate kursustel. Abiõpetaja Rõngu khk. Raigaste koolis. Osales Rõngu parnassi kirjandusringis. Pidi Rõngust lahkuma 1905. a. revolutsioonist osavõtu tõttu. Alates 1906 ajakirjanik. Oli tegev ligi 200 raamatu väljaandmisel: avaldas kooliõpikuid, koostas sõnaraamatuid ja vaimulikke teoseid, tõlkis saksa ja vene keelest. Lisaks avaldas armastuskirjade kogumiku, etiketiõpiku, kalendrijutte ja tarbetekste. - Vt. ka: Sõja- ja keisrilaulud.

 

Rudolf Hansson, 1869-1945,

ajakirjanik ja luuletaja. Sündinud Virumaal Jõhvi khk. Illuka v. talupidaja pojana. Õppis Iisaku kihelkonnakoolis. Töötas koduõpetajana ja vallakirjutajana Illukal, elas lühikest aega Peterburis. 1896-1912 Viljandis Sakala tegevtoimetaja, Meie Kodumaa vastutav toimetaja ning Meie Kodumaa ja Sakala vastutav toimetaja koos Jaan Tombiga. Seejärel tegeles Ukrainas põllumajandusega. Alates 1914 oli ametnik ja ajakirjanik Tallinnas, Narvas ja Tartus. Avaldas ajakirjanduses luuletusi, populaarteaduslikke kirjutisi ning ilukirjanduse tõlkeid vene ja saksa keelest. - Vt. ka: Lugulaulud.

  • Töde ja luule. 1.-2. kogu. Viljandi : [R. Hansson], 1900-1902 (Viljandi : A. Peet). - Sisaldab tõlkeid vene ja saksa luulest.
    1. kogu. 1900. 56 lk. : ill. kaas ; 1100 eks.
    2. kogu. 1902. 68 lk. : ill. kaas ; 1100 eks.
  • Mis pian uskuma? Viljandi : [s. n.], 1902 (Viljandi : A. Peet). 29, [3] lk. : ill. kaas ; 2000 eks.

Hendrik Ilves, 1877-1902,

luuletaja, andmed tema kohta on võetud postuumselt ilmunud luuleraamatust:

  • Hendrik Ilves'e Luuletused. Laatre : A. Saar, 1904 [kaanel 1905] (Viljandi : A. Tõllasepp). 48 lk., 1 l. portr. : tüpoehiskaas ; 2000 eks.

Jaan Jõgever, 1860-1924,

kooliõpetaja, keeleteadlane, ajakirjanik, kirjanduskriitik, kultuuriloolane ja tõlkija. Sündinud Saaremaal Jaani khk. Maasi v. Hindu k. talurentniku pojana. Õppis Jaani kihelkonnakoolis, 1873-82 Riia vaimulikus koolis ja seminaris ning 1883-87 Tartu ülikoolis õigus- ja keeleteadust. Töötas õpetajana, rahvakoolide inspektorina, 1892-1903 Tartus tsensor, alates 1909 Tartu ülikooli eesti keele lektor. Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi juhtiv tegelane, toimetas Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamatuid. Ajakirja Oma Maa toimetaja, asutas ajakirja Eesti Kirjandus (1906). Avaldanud jutustusi, keeleteaduslikke töid ja muinasjutukogumikke, tõlkinud antiikkirjandust ja Fr. Schilleri loomingut.

  • Laulud. Jurjev : K. Sööt, 1898 (Jurjev : K. Sööt). 104 lk. : tüpoehiskaas ; 3000 eks.

Gustav Kajak, ?-1920,

kirjamees ja maaler. Elas Narvas. Avaldas üle 10 raamatu, ka proosat. - Vt. ka: Sõja- ja keisrilaulud.

  • Ohked-okasteel. Narva : T. M. Franzdorfi raamatukauplus, 1903 (Narva : Р. Педер). 60, [4] lk. : ill. kaas ; 2000 eks.
  • Okaspuu õied. Tallinn : J. E. Meigas, 1908 (Tallinn : J. ja A. Paalmann). 32 lk. : ill. kaas ; 1000 eks.

Julius Osvald Kalkun, alat. 1928 Kaljuvee, 1869-1940,

kooliõpetaja ja -kirjanik, tõlkija. Sündinud Võrumaal Saru v. kooliõpetaja pojana. Õppis Saru vallakoolis ja Võru kreiskoolis. Töötas algkooliõpetajana. Sajandivahetusel elas ja töötas Peterburis, ka õpetajana Jaani kiriku koolis. 1907. aastast tagasi kodumaal, oli Viru-Jaagupi algkooli juhataja, alates 1910 õpetaja Tallinnas. Harrastusuurija, eriti geoloogia alal, avaldas teoseid mineraloogiast ja geoloogiast, ka teooria Kaali kraatri meteoriitsest tekkest.

  • Võerastelt vainudelt. Tartu : [s. n., 1907] (Tartu : K. Sööt). 55 lk. : ill. kaas ; 2000 eks. - Sisaldab tõlkeid saksa ja vene luulest.

Peeter Laredei, 1862-1952,

kooliõpetaja, preester, vaimulik kirjamees ja koorijuht. Sündinud Viljandimaal Õisu v. õpetaja pojana. Õppis Tuhalaane apostliku õigeusu kihelkonnakoolis ja 1878-81 Tartu õpetajate seminaris. Õpetaja Häädemeeste apostliku õigeusu kihelkonnakoolis. 1908 sooritas preestrieksami, 1909-20 Velisel preester. On koostanud õigeusu lauluraamatuid ja aabitsaid õigeusu koolidele.

Johannes Lass, 1885-1938,

luuletaja, kooliõpetaja ja tõlkija. Sündinud Harju-Jaani khk. Kiviloo k. talupidaja pojana. Alates 1902 kooliõpetaja Ohekatkul, võttis osa 1905. a. revolutsioonist ning sõjakohus saatis ta kaheks aastaks asumisele Narõmi kraisse. Pärast tagasitulekut töötas mitmes kohas õpetajana, osales VSDTP liikmena aktiivselt revolutsioonis. Saksa okupatsiooni ajal 1918 vangistati ning vahetati Saksa vangide vastu Nõukogude Venemaale, kus siirdus elama Narõmi. Avaldas tõlkeid ja artikleid tervetest eluviisidest ja naisliikumisest.

  • Kullerkupud : Luuletused 1903-1913. Tallinn : J. Lass, 1913 (Tallinn : V. Ehrenpreis). 32 lk. : tüpoehiskaas ; 1000 eks.
  • Karikakrad : Luuletused ja unistused. Tallinn : J. Lass, 1914 (Tallinn : J. Laurmann). 16 lk. : tüpoehiskaas ; 1500 eks.

Laulu-Mihkel, tegel. Mihkel Rätsep, 1853-1900,

külalaulik Hallistest. Sündinud Läänemaal Mihkli khk. Soontagal sauniku pojana. Varasemast elukäigust on andmeid vähe. Arvatavasti 1889 või 1890 läks Mulgimaale Halliste kihelkonda, kus teenis elatist linakolkijana. Juba enne oli loonud sentimentaalsevõitu armastuslaule, mida rahvas nimetas „vanadeks lauludeks“. Hallistes tehtud „uued laulud“ jäädvustasid kohalikke sündmusi, ka muutusi külaühiskonnas. Eriti tuntuks sai „Linakolkija“, millega Laulu-Mihkel tavaliselt alustas oma esinemisi.

  • Laulu Mihkli Uus ja vana kannel : Õnsa Mihkli järeljäänud kirjadest tema sõbradele ja tuttavatele mälestuseks väljaantud. 2. tr. Abja : J. Kalkuni raamatukauplus, 1903 (Viljandi : A. Tõllasepp). 47, [1] lk. ; 4000 eks. - Kaanel moto: Ehk magab kül mullas ju temagi mees, ta laulud, need elavad ilma sees.

August Leithammel, 1866-1945,

kooliõpetaja ja kirjamees. Sündinud Virumaal Väike-Maarja khk. Porkuni v. (nimetatud on ka Põdrangu v.) Loksa kooliõpetaja pojana. Õppis Tallinnas eraalgkoolis ja oli trükikojas õpilane. 1885 lõpetas eksternina Kuuda õpetajate seminari. 1885-88 ajalehe Virulane toimetuses. Töötas õpetajana kodu- ja Venemaal, alates 1908 majaomanik Tallinnas. Tegi kaastööd ajakirjandusele.

Jaan Leppik, 1861-1943,

kooliõpetaja, luuletaja ja tõlkija. Sündinud Paistu khk. Holstres metsavahi pojana. Õppis Paistu kihelkonnakoolis ja Viljandi kreiskoolis, oli mõisakirjutaja, valitseja ja metsahoidja ning õpetaja. Tegi kaastööd ajakirjandusele, eriti Meelejahutajale, oli viljakas luuletõlkija. - Vt. ka: Antoloogiad.

  • Kaste tilgad. Viljandi : [s. n.], 1889 (Viljandi : J. Jansen). 39, [1] lk. ; 500 eks.
  • Laululind. 1.-4. Viljandi ; Tartu : [s. n.], 1866-1899.
    1. [osa]. Viljandi, 1886 (Viljandi : F. Feldt). 32 lk. ; 1000 eks.
    2. [osa]. Tartu, 1891 (Tartu : K. A. Hermann). 30, [2] lk. ; 500 eks.
    3. [osa]. Viljandi, 1895 (Viljandi : F. Feldt). 40, [4] lk. ; 500 eks.
    4. [osa]. Viljandi, 1899 (Viljandi : A. Peet). 40 lk. ; 1000 eks.

J. Linnu, tegel. Jaak Käger, 1865-1933,

põllumees ja luuletaja. Sündinud Viljandimaal Tarvastu v. talupidaja pojana. Õppis Tarvastu kihelkonnakoolis. Alates 1896 Kägera talu pidaja Tarvastu v., tegi kaastööd ajakirjandusele.

Mihkel Lüll, 1884-1941,

põllu-, sõja- ja kirjamees. Sündinud Pärnumaal Koonga v. taluomaniku pojana. Õppis Tammiku vallakoolis ja Pärnu linnakoolis. Töötas metsanduses, võttis osa I maailmasõjast. Oli kuulus värvika välimuse poolest (suur mees punaste juuste ja pika habemega). Püüdis 1920. a. pääseda Riigikokku nimekirjas Sõjameeste Võit, kuid tema nimekiri jäi viimaseks. 1941. a. lasksid taganevad punaarmeelased ta kodukandis Kirblas maha.

  • Salmikud ja laulud. 1. raamat 2 jaos. [Tallinn : s. n.], 1917 (Tallinn : Päevaleht). 48 lk., 1 l. portr. : tüpoehiskaas. - Ilmumisandmed tiitellehel: Kirjutud 1915 aastal. Trükitud 1917 aastal.

Ado Martinson,

kirjamees, avaldanud ühe jutu- ja kaks luulekogu.

  • Valga Laulik. Valga : [s. n.], 1905 (Valga : F. Karlson). 22 lk. : tüpoehiskaas ; 1000 eks.

Ernst Meltser,

luuletaja.

  • Elsa laulud : Õnnetu saatusest vintsutatud vabrikuneiu kurbade tundide mälestused. Narva : [s. n.], 1911 (Narva : G. Pihlakas). 32 lk. : ill., tüpoehiskaas ; 1000 eks.

Liisa Perandi, 1879-1946,

ajakirjanik ja kirjanik. Sündinud Viljandimaal Tarvastu v., Ado Reinvaldi tütar. Õppis Viljandis L. Suburgi tütarlastekoolis ja Narvas käsitöökoolis. Töötas oma lellede Jaan ja Jüri Reinvaldi abilisena Virmalise toimetuses Narvas, tegi kaastööd ajakirjandusele. Abiellus õpetaja ja näitekirjaniku Adolf Perandiga. Avaldanud ka proosat ja ühe näidendi, kirjutanud mälestusi (avaldati 1996).

  • Koidu-kannid. 1. Jurjev : M. Millistferi rmtkpl., 1895 (Jurjev : Postimees). 55, [1] lk. ; 1200 eks.

Jaan Pun(n)isson, 1871-?,

luuletaja ja kooliõpetaja. Sündinud Võrumaal Räpina v. Raigla k. Õppis Räpina kihelkonnakoolis. 1905. a. paiku alustas tööd õpetajana, algul Vastseliinas, siis eesti asundustes Peipsi taga ning 1920-30ndatel Siberis.

  • Orult ja mäelt. Räpina : [J. Punisson], 1902 (Jurjev : T. Kukk). 47, [1] lk. : tüpoehiskaas ; 1000 eks.

Tõnis Päi, 1879-1969,

luuletaja ja advokaat. Sündinud Viljandimaal Vana-Võidu v. taluomaniku pojana. Õppis Viljandi linnakoolis, lõpetas eksternina Saraatovi gümnaasiumi, astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda, kuid pidi isa surma tõttu õpingud katkestama. Õpetaja Kõpus 1897-1901. Siirdus Moskvasse, kus töötas apteegis ning lõpetas 1911 Lazarevi ida keelte instituudi ja 1916 eksternina Moskva ülikooli õigusteaduskonna. Hiljem advokaat Eestis.

  • Varemed ja varjud. Moskva : J. Läte, 1905 (Revel : M. Martna). 187 lk. : tüpoehiskaas ; 2000 eks.

Villem Rattur, pseud. Saarlane, 1852-1912,

köster-kooliõpetaja, ajakirjanik ja kirjamees. Köster-kooliõpetaja Saaremaal Jaani khk., 1880ndate teisel poolel ajalehe Saarlane tegevtoimetaja. 1889 asus elama Peterburi lähedale Sablinosse, kus töötas õpetajana.

  • Looduse pildid. Paide : [V. Rattur], 1893 (Paide : A. Seidelberg). 32 lk. ; 1000 eks.

Andres Rennit, 1860-1936,

kirjanik, raamatukaupmees ja trükikoja omanik. Sündinud Viljandimaal Tarvastu khk. Kuressaare v. talurentniku pojana. Õppis Kuressaare vallakoolis, täiendas end hiljem eratunde võttes. Elas alates 1886 Viljandis, töötas trükitöölisena, oli raamatukaupmees, 1897. a. asutas trükikoja. Tuntuim luuletus on Tarvastu murrakus kirjutatud „Kallis kotus“ („Mu meelen kuldne kodukotus...“). On kirjutanud ka jutte, näidendeid ja kirjandusloolisi mälestusi.

  • Nurmelt ja niidult. Viljandi : A. Renniti rmtkpl., 1894 (Jurjev : A. Grenzstein). 88, [2] lk. : ill. kaas ; 1000 eks.

Voldemar Rosenstrauch, 1877-1918,

luuletaja, kooliõpetaja ja viinameister. Sündinud Tartumaal Laiuse khk. Kärdes möldri pojana. Õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. Töötas 1890ndatel õpetajana, seejärel viinameistri ja mõisavalitsejana Venemaal ja Ukrainas. 1917 tuli tagasi venna juurde Eestisse. Võeti 1919. a. algul Punaarmee pantvangiks ja lasti Rakkes maha. Oli silmapaistev rahvaluulekoguja, kasutas oma loomingus rahvajutte („Punamäe rüütel“, „Porkuni lossile“ jt.).

  • Arm ja valu. Jurjev : [s. n., 1903] (Jurjev : Hermann). 64 lk. ; 1000 eks.
  • Põhjalilled. 1 / [Kaaneill. K. A. Hindrey]. Tartu : [s. n.], 1908 (Tartu : Postimees). [6], 231 lk. : ill. kaas ; 1000 eks.

Arthur Saat

  • Arthur Saat'i luuletused : Sõpradele pühendatud. Tallinn : [s. n.], 1905 (Ревель : Г. Флаур). 84, [4] lk.
  • Õhtused tuled : Luuletused (1905-1908). Tallinn : [s. n.], 1908 (Tallinn : J. ja A. Paalmann). 196 lk., 1 l. portr. ; 1500 eks.

Anton Suurkask, 1873-1965,

kirjastaja, lastekirjanik, tõlkija, luuletaja ja seltskonnategelane. Sündinud Pärnumaal Halliste khk. Uue-Kariste mõisa kupja pojana. Õppis Viiratsi vallakoolis, Viljandis erakoolis, Häädemeeste apostliku õigeusu kihelkonnakoolis ja Viljandi kreiskoolis. Oli Viljandis „Vabaduse“ seltsi abiesimees ja näitejuht, hiljem spordiseltsi „Tulevik“ esimees ja näitejuht. Võttis vabatahtlikult osa Vene-Jaapani sõjast, oli tegev 1905. ja 1917. a. revolutsioonis. Elas Viljandis, Häädemeestel, Pärnus ja Tallinnas, hiljem alaliselt Viljandis. Avaldas üle 100 raamatu, u. veerandi sellest moodustasid luuleraamatud.

  • Elumerel. 1- 4. anne. Viljandi : [s. n.], 1900-1901 (Jurjev : J. Tõnnishof ja T. Kukk). 1000 eks.
    1. anne. 1900. 64 lk.
    2. anne. 1901. 72 lk. : ill. kaas.
    3. anne. 1901. 66 lk. : ill. kaas.
    4. anne. 1901. 66 lk., 1 l. portr. : ill. kaas.
  • Tasased kohinad. 1.-2. anne. Jurjev : [s. n.], 1902-[1903] (Jurjev : T. Kukk). 1000 eks.
    1. anne. 1902. 80 lk.
    2. anne. [1903]. 80 lk.

J. Ungerson,

luuletaja.

  • Valu helinad. Jurjev : [J. Ungerson], 1898 (Jurjev : A. Grenzstein). 48 lk. : ill. ; 1440 eks. - Linnu- ja lillepiltidega kaunistatud sentimentaalne luulekogu.

Johanna Univer, sünd. Eglon, 1867-1946,

kurttummade kooli õpetaja. Sündinud Vändras, kurttummade kooli õpetaja Johannes Egloni tütar. Õppis L. Suburgi erakoolis Waldburgis, lõpetas 1885. a. krahvinna M. Mellingi eragümnaasiumi Tartus koduõpetaja kutsega. Töötas koduõpetajana Tarvastu mõisas, Käina ja Palamuse kirikumõisas. 1907-17 õpetas koos abikaasa Volmer Univeriga Samaara kubermangus saksa kolonistide kurttummade koolis. Pöördus Eestisse tagasi ning õpetas Vändra kurttummade koolis, selle kolimise järel Porkunisse kuni 1932 ka seal, hiljem Tartu kurttummade koolis.

  • Pisarad. Jurjev : [s. n.], 1900 (Jurjev : Hermann). 16 lk. : ill. ; 1200 eks.

Eduard Ludvig Wöhrmann, 1863-1934,

luuletaja ja kirjamees. Sündinud Tartumaal Kursi khk. Härjanurme v. talurentniku pojana. Õppis Jõune külakoolis. Töötas villakraasija ja veskisellina mitmel pool Eestis ja Venemaal. Alates 1907 Tartus, kus töötas kaevumeistrina. Alustas luuletamist 1880ndatel, avaldas värsse ajakirjanduses. Tema luuletustest on tuntuimad “Ärka, rahvas!” ja “Lapsed, tuppa!”.

  • Nõmme lillekesed. Tallinn : G. Pihlakas, 1903 (Jurjev : Hermann). 200 lk. : tüpoehiskaas ; 1000 eks. - Kaanel moto: Siin mu süda, hinge ihad, siin mu pisarad - siin mu rõõmud, siin mu mured ühte sulavad.

A. Üksti,

luuletaja.

  • Välkuvad kiired. Tallinn : [s. n., 1910] (Tallinn : Felsberg ja Tetermann). 59 lk. : ill. kaas ; 1000 eks. - Tiitellehel autor: A. M. Üksti (senior).
 

Koostajad: Sirje Lusmägi ja Tiina Ritson
Eesti Rahvusraamatukogu 2011

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia