Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

 

EESTI LUULEILM 19. ja 20. SAJANDI VAHETUSEL

LUGULAULUD

Tugev keel ja kerge sõue
Olgu luguluule nõue.
(Juhan Liiv)


Fotodel Jakob Liiv ja Jakob Tamm.

  • Friedrich Reinhold Kreutzwald. Lembitu : Eesti muistepõlve mälestustest kasvanud luuletus. [Tartu : G. Blumberg], 1885 (Helsingi : Soome Kirjanduse Seltsi trk.). [2], 134 lk. - Ajaloolis-filosoofiline poeem “Lembitu” ilmus pärast autori surma.

Friedrich Reinhold Kreutzwald, 1803-1882, kirjanik ja arst, rahvuseepose “Kalevipoeg” autor.

  • Matthias Johann Eisen. Kõu ja Pikker. Tartu : Schnakenburg, 1885 (Tartu : Schnakenburg). 32 lk. ; 1000 eks.
  • Sama. 2., parand. tr. Tartu : Postimees, 1910. 38 lk. : ill. kaas ; 1500 eks. - Mütoloogiline kangelaseepos “Kalevala”, Faehlmanni muistendite, “Kalevipoja” ja Kreutzwaldi muinasjuttude ainetel.

Matthias Johann Eisen, pseud. Mag. A. Nooli, 1857-1934, kirikuõpetaja, kirjamees, folklorist ja luuletaja. Sündinud Läänemaal Vigala khk. Oese k. kooliõpetaja pojana. Õppis Lihula elementaarkoolis, Pärnus Ülejõe algkoolis, Haapsalu kreiskoolis, Pärnu gümnaasiumis ja 1879-85 Tartu ülikoolis usuteadust. 1885-88 Karjalas ja Ingerimaal kirikuõpetaja, 1888-1912 Kroonlinnas eesti-soome-rootsi koguduse õpetaja, alates 1912 Tartus gümnaasiumiõpetaja. Rahvaluule koguja ja publitseerija ning viljakas kirjamees, avaldas üle 200 raamatu. - Vt. ka: Järelärkamisaeg ; Vaimulikud laulud ; Laulikud ja salmikud ; Antoloogiad.

  • Anton Jürgenstein. Juta : neljajärguline kurblik luulelugu. Tartu : [s. n.], 1886 (Tartu : A. Grenzstein). 58 lk. ; 2000 eks.
  • Sama / [Kaaneill. K. Mägi]. 2. tr. Viljandi : H. Leoke, 1914 (Tartu : J. Mällo). 55, [1] lk. : ill. kaas ; 2100 eks. - Värssnäidend, tegelasteks Vanemuine, Juta, Ilmarine jt.

Anton Jürgenstein, 1861-1933, kooliõpetaja, ajakirjanik, kirjanduskriitik ja tõlkija. Sündinud Pärnumaal Vana-Vändra v. taluperemehe pojana. Õppis Vana-Vändra ja Kodavere kihelkonnakoolis ja 1878-82 Valgas Cimze seminaris. Oli Vändra kihelkonnakooli õpetaja ja juhataja, 1898-1905 ajakirja Linda väljaandja ja vastutav toimetaja, alates 1906 Postimehe toimetuses. 1907 valiti II Riigiduuma liikmeks. Tõlkis J. W. Goethe „Fausti“ 1. osa. Jürgensteini luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses. Avaldas ajakirjades Linda, Eesti Kirjandus, Eesti Kultura jm. ka retsensioone ja kirjanduse ülevaateid, suhtus kriitiliselt “Noor-Eestisse”.

 
  • Kaarel Krimm. Saatuste ja vale vangis : Rahva elust. 1. Tartu : [s. n.], 1887 (Tartu : K. A. Hermann). 59 lk. ; 1000 eks. - Lugulaul õnnetust armastusest, mille aine pärineb Alatskivilt.

Kaarel Krimm, 1863-1894, kooliõpetaja, ajakirjanik ja kirjanik. Sündinud Tartumaal Alatskivi v. talurentniku pojana. Õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis, tegi 1883 Tartu õpetajate seminaris vallakooliõpetaja eksami. Õpetaja ja kirjutaja Virumaal Unikülas ja Koonu-Ärinal, vallakirjutaja Halliste khk. Kaarli v., 1893 Sakala toimetaja. Avaldas luuletusi ja paar juttu ajakirjanduses (Sakalas, Meelejahutajas, Virulases).

Johannes Eglon, 1836-1908, kooliõpetaja, kirjanik ja publitsist. Sündinud Tartumaal Nõo khk. Meeri v. kõrtsirentniku pojana, Johanna Univeri isa. Õppis Rannu köstrikoolis, Tartus Laalandi algkoolis ja kreiskoolis ning 1856-59 Valgas Cimze seminaris. Kihelkonnakooli õpetaja Kanepis 1859-1866, sattus ajakirjandusliku tegevuse tõttu võimude kahtluse alla ja vallandati. 1866-99 Vändras Eesti esimese kurttummade kooli juhataja ja õpetaja. Eesti Kirjameeste Seltsi ja Aleksandrikooli asutajaid. Avaldanud ka proosat ja piiblilugude seletuse koolidele.

  • A. O. Neufeldt. Eeva : Pildike rahva elust. Tartu : A. O. Neufeldt, 1893 (Tartu : K. A. Hermann). 48 lk. ; 1100 eks. - Lugulaul petetud armastusest.

A. O. Neufeldt, ajakirjanik ja luuletaja. Eesti Postimehe toimetaja asetäitja 1893. Avaldas luuletusi ja tõlkeid 19. saj. lõpu ajakirjanduses.

  • Johannes Jaanus. Hundi jaht : ajaluoline lugu. [Vändra] : M. Tõnisson, 1894 (Weissenstein : A. Seidelberg). 8 lk. ; 6000 eks. - Lugu huntidest lambakarjas, tegelasteks ka Kalevipoja koerad Irmi, Armi ja Mustuke.

Johannes Jaanus, 1861-1941, kooliõpetaja, preester  ja kirjamees. Sündinud Viljandimaal Vana-Põltsamaa v. Lebavere k. vabadiku pojana. Õppis Pilistvere kihelkonnakoolis, tegi 1882 Paides õpetajaeksami, 1884 astus õigeusku. Töötas õpetajana külakoolides ja köster-kooliõpetajana Tveri kubermangus ning Velise ja Oppekalni apostliku õigeusu kihelkonnakoolis. Tegi kaastööd ajakirjandusele (Postimees, Päevaleht, Sakala, Virulane jt.), avaldas tõlkeid, laste- ja koolikirjandust, aianduse ja talumajanduse käsiraamatuid, vene-eesti sõnaraamatuid jm.

Märt Laur, ?-1895, kooliõpetaja Viljandimaal. Avaldas 1860-70ndatel patriootilisi lugulaule ja usulisi trükiseid. - Vt. ka: Sõja- ja keisrilaulud.

  • Jakob Liiv. Kõrbelõvi. Jurjev : Postimees, 1898 (Jurjev : Postimees). 62 lk. ; 1000 eks.
  • Jakob Liiv. Vaimude org. Tallinn : [s. n., 1906] (Tallinn : A. Pert). 15, [1] lk. ; 1000 eks.
  • Jakob Liiv'i kirjatööd. 2. anne, Laulud ja lugulaulud. Tallinn : Pert, [1909]. [4], 296 lk. : ill. kaas ; 1000 eks. - Jakob Liivi lugulauludes on kasutatud rahvausundlikke ja mütoloogilisi motiive (Mäevaim, Vaimude org jt.). “Kõrbelõvi” Araabias toimuv vana šeigi ja noore väepealiku konflikt vihjab allegooriliselt Hurda ja Jakobsoni poliitilisele võitlusele kodumaal.

Jakob Liiv, 1859-1938, kooliõpetaja, luuletaja ja näitekirjanik. Sündinud Tartumaal Alatskivi v. kandimehe pojana, Juhan Liivi vend. Õppis Naelavere vallakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, tegi 1879 Tartu õpetajate seminaris vallakooliõpetaja eksami. Töötas Kavastu Varnjal, Väike-Maarja khk. Avispeal, Unikülas, Pandiveres, Raekülas ja taas Avispeal kooliõpetaja ja kirjutajana. 1901 asus Väike-Maarjasse karskuse kuratooriumi teemaja pidama, ehitas maja, kus avas 1904 raamatukaupluse. 1913 siirdus Rakverre, kus töötas panga kassapidajana. 1919-21 Rakvere linnapea, seejärel õpetaja 1. algkoolis. Tegi kaastööd Sakalale, Eesti Postimehele, Meelejahutajale, Olevikule. Kirjutas rohkesti eepilist luulet ja avaldas ka näidendeid. - Vt. ka: Väike-Maarja parnass.

  • Hermann Julius Schmalz. Töganitsa Höödo naise võtmise ja tarõ palamise lugu : Üts väega armas ja hallõ laul, miä Höödo esi umah suurõh süäme valuh ja kurbtusõh om vällä märknö. 2. tr. Jurjev : [s. n.], 1902 (Jurjev : Hermann). 32 lk. ; 3000 eks.
  • Sama. 3., täiend. tr. Jurjev : [s. n., 1915] (Jurjev : J. Mällo). 31, [1] lk. : ill. ; 3000 eks. - Setumurdeline lugulaul “Töganitsa Höödo…” ilmus kolmes trükis (1899, 1902, 1915), kokku 8000 eks.

Hermann Julius Schmalz, 1870-1945, luuletaja ja muusik. Sündinud Võrumaal Räpina v. Kõnnu k. taluperemehe pojana. Kodune haridus. Elas viletsuses Tartus ja Räpinas, õpetas muusikat ning esines laulu- ja mängutrupiga. 1914 jäi vaimuhaigeks. Tema looduks peetakse ka tuntud laulu „Setokõsõ sõitsivä“. - Vt. ka: Laulikud ja salmikud.

Rudolf Hansson, 1869-1945, ajakirjanik ja luuletaja. Sündinud Virumaal Jõhvi khk. Illuka v. talupidaja pojana. Õppis Iisaku kihelkonnakoolis. Töötas koduõpetajana ja vallakirjutajana Illukal, elas lühikest aega Peterburis. 1896-1912 Viljandis Sakala tegevtoimetaja, Meie Kodumaa vastutav toimetaja ning Meie Kodumaa ja Sakala vastutav toimetaja koos Jaan Tombiga. Seejärel tegeles Ukrainas põllumajandusega. Alates 1914 oli ametnik ja ajakirjanik Tallinnas, Narvas ja Tartus. Avaldas ajakirjanduses luuletusi, populaarteaduslikke kirjutisi ning ilukirjanduse tõlkeid vene ja saksa keelest. - Vt. ka: Sajandivahetuse luuleilm : unustatud luuletajad.

  • Mihkel Neumann. Kaval Hants ja Vanapagan : Eesti rahva ennemuistne lugu. Tallinn : M. Neumann, 1905 (Tallinn : M. Schiffer). 32 lk. : tüpoehiskaas ; 1000 eks. - Mütoloogiline lugulaul, 1925. aastal ilmus kordustrükk.

Mihkel Neumann, 1866-1941, kooliõpetaja, ajakirjanik ja kirjamees. Sündinud Järvamaal Ambla khk. Linnapa k. talupidaja pojana. Algharidus iseõppimise teel, 1884-86 õppis Kuuda õpetajate seminaris. Õpetaja Riisiperes, Alaveres, Kodasool ja Vohnja v. Kolus. 1896-98 ajakirjanik Postimehe toimetuses. 1898 ostis J. Reinvaldilt ajalehe Virmaline ning hakkas seda Tartus, hiljem Tallinnas Uue Aja nime all välja andma. Ajalehe kaasandena ilmusid „Juhan Liiv’i kirjatööd“. 1905. a. ajaleht suleti ning Neumann pidi lisaks trahvi maksmisele kandma karistust Peterburis Krestõ vanglas. Hiljem oli elukutseline kirjamees, koostas sõna- ja aimeraamatuid ning tõlkis. - Vt. ka: Sõja- ja keisrilaulud.

Karl August Hermann, 1851-1909, keeleteadlane, ajakirjanik, kooliõpetaja, luuletaja ja helilooja. Sündinud Põltsamaa khk. Võhma k. sepa pojana. Õppis Anikvere külakoolis, Põltsamaa kihelkonnakoolis ja saksa elementaarkoolis, sai algkooliõpetaja kutse. Õpetaja Põltsamaal, õpetaja ja tunniandja Peterburis. 1875-80 õppis Tartu ülikoolis usuteadust ja Leipzigi ülikoolis võrdlevat keeleteadust, lõpetas dr. phil. kraadiga. 1880-90ndatel Eesti Postimehe toimetaja ning Postimehe omanik ja vastutav toimetaja. Alates 1889. aastast Tartu ülikooli eesti keele lektor, 1890-91 Eesti Kirjameeste Seltsi esimees. 1887-97 andis välja muusikakuukirja Laulu ja Mängu Leht, mis jätkus 1898-99 ajakirjana Rahva Lõbuleht. Tegutses paljudel aladel, avaldas esimese täieliku eesti keele grammatika, tegi katse välja anda entsüklopeediat (valmis 1. ja osa 2. köitest). - Vt. ka: Järelärkamisaeg.

  • Paul Mühlberg-Veskimägi. Jaanuse surm : Ajaloolik laululugu eestlaste suurest võitlusest Daani valitsuse ajal XIV aastasajal. Tallinn : [P. M. Mühlberg], 1908 (Tallinn : V. Ehrenpreis). 16 lk. : ill. kaas ; 2000 eks. - Lugulaul eesti talupoegade võitlusest raudrüütlite vastu vägilase Jaanuse juhtimisel.

Paul Mühlberg-Veskimägi, 1866-1920, kirjamees ja postiametnik Tallinnas, tegeles ka heliloominguga.

  • Karl August Tennison. Tennissoni elulugu : Luuleteel 306 salmi. Tallinn : [s. n., 1909] (Tallinn : Felsberg ja Tetermann). 47, [1] lk. : portr. kaanel ; 2000 eks. - Paljasjalgse Tõnissonina tuntud Karl August Tennison põimis lugulauluks oma eluloo ja reisiseiklused. Raamat ilmus kahes trükis - 2. tr. Riia, 1909.

Karl August Tennison (Tõnnisson), 1883-1962, ka Vend Vahindra, budistlik usumees. Sündinud Vana-Põltsamaa v. Umbusi k. Elas peamiselt Tallinnas ja Riias. Võttis vabatahtlikult osa I maailmasõjast. Reisis 20. saj. algul paljudes maades, s-h. Indias ja Jaapanis. Kirjeldas oma elu „Tennissoni eluloos“ maailmareisina, kuid tollal levinud arvamuse järgi oli tegemist luiskelooga. Raamat ei lasknud veel aimata tulevast budausulist.

Ado Grenzstein, pseud. A. Piirikivi, 1849-1916, ajakirjanik, kooliõpetaja ja luuletaja. Sündinud Viljandimaal Tarvastu v. talurentniku pojana. Õppis Tarvastu kihelkonnakoolis ja 1871-74 Valgas Cimze seminaris. 1878-80 õppis Viini pedagoogiumis ning oli Viini ülikoolis vabakuulaja.Töötas köster-kooliõpetajana Audrus ning õpetajana Tartu õpetajate seminaris. 1881 asutas ajalehe Olevik ja oli kuni 1901 selle vastutav toimetaja. Sattus vastuollu J. Tõnissoni rahvusliku poliitikaga, teda süüdistati venestusele kaasaaitamises. 1901 lahkus Eestist, suri Prantsusmaal. - Vt. ka: Järelärkamisaeg.

  • Jüri Õunap. Rüütel Siegebokk : Tragõdie eestlaste orjapõlvest. Moskva : [s. n.], 1912 (Москва : И. Е. Левет и Ко). [2], 64, [1] lk. : portr., ill. kaas ; 2000 eks. - Lugulaul orduajast.
  • Jüri Õunap. Ainus : Aprill 1912. Moskva : [s. n.], 1912 (Москва : И. Е. Левет и Ко). 63, [1] lk. : portr. - Kaanel pealkiri: Ainus ja teised luuled. Sisaldab ajaloolise lugulaulu “Ainus” ja pühendusluuletusi.

Jüri Õunap, 1887-1960, kirjamees ja maaler. Sündinud Suure-Kõpu v. taluteenija pojana. Õppis Taki vallakoolis. 1903. aastast Viljandis maalriõpilane, 1907 sai sellitunnistuse (sellitööks oli kriidipliiatsiga joonistatud autoportree). Alates 1908 Moskvas, töötas maalrina, õppis üldhariduskursustel. Võttis osa Moskva Eesti Seltsi tööst. 1916 mobiliseeriti sõjaväkke.

  • Jakob Tamme Lugulaulud / [Kaaneill. K. Mägi]. Tartu : EKS Rahvakirjanduse Toimekond, 1914 (Tartu : J. Mällo). [10], 495 lk. : portr., ill. kaas ; 2000 eks.
    Jakob Tamme lugulaulude allikaks on eesti muistendid, imemuinasjutud ja rahvajutud. Ta on kasutanud ka antiikseid ja vene aineid. Raamat sisaldab ka tõlkeid vene ja saksa autoritelt (I. Krõlov, A. Puškin, M. Lermontov, H. Heine, J. W. Goethe jt.).

Jakob Tamm, 1861-1907, kooliõpetaja, luuletaja ja tõlkija. Sündinud Tartumaal Vastse-Nõo v. sulase pojana. Õppis Koopsi ja Kirepi vallakoolis, Tilga vene kirikukoolis ja 1878-81 Tartu õpetajate seminaris. Õpetaja Adaveres ja Pilistveres, 1890-93 Aleksandrikoolis Põltsamaal, 1893 kuni surmani Väike-Maarja kihelkonnakooli juhataja. Loomingus olulisel kohal ballaadid. Vahendas heal tasemel eesti keelde vene ja saksa luulet. - Vt. ka: Väike-Maarja parnass.

  • Villem Ridala. Ungru krahv, ehk, Näckmansgrund : Hiiu jutt Suurest Rahust. Tartu : Noor-Eesti, [1915] (Tartu : J. Mällo). 30, [2] lk. ; 1000 eks. - Lugulaul “Ungru krahvist”, Hiiu-Suuremõisa mõisnikust Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergist (1744-1811), kes pärimuse järgi meelitas laevu petutuledega Hiiu madalale.

Villem Ridala, tegel. Wilhelm Grünthal, 1885-1942, luuletaja, ajakirjanik, tõlkija ja filoloog. Sündinud Muhumaal Kuivastus kõrtsmiku pojana. Õppis Hellamaa kihelkonnakoolis, Kuressaares Eisenschmidti erakoolis ja gümnaasiumis. Astus 1905 Tartu ülikooli, jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, lõpetas 1909. 1905. a. vahistati teel Helsingisse ning oli kaks kuud Tallinnas Toompea vanglas. Alates 1910 Tartus eesti keele õpetaja, toimetas 1912-14 ajakirja Eesti Kirjandus, oli 1914-16 Üliõpilaste Lehe vastutav toimetaja. Alates 1919 Soomes. Tegeles ka tõlkimise (G. D’Annunzio “Süütu”) ja kirjanduskriitikaga. - Vt. ka: Luuleuuendus.

 
  • Hella Wuolijoki. Sõja laul : Kokku seatud Hurti vanavarakogudes leiduvate teisendite järgi / [Kaaneill. O. Kallis]. Tallinn : Maa, 1915 (Tallinn : Ühiselu). 46 lk. : ill. kaas ; 750 eks. - Regivärsiline lugulaul Jakob Hurda rahvalaulukogu teisendite alusel, süžee põhineb laulutüübil “venna sõjalugu”.

Hella Wuolijoki, 1886-1954, a-ni 1908 Ella Marie Murrik, kirjanik, ettevõtja ja folklorist. Sündinud Viljandimaal Helme khk. Taagepera v. vallakirjutaja ja kõrtsmiku tütrena. Õppis Valga tütarlastekoolis, Tartus Puškini tütarlaste gümnaasiumis ja 1904-08 Helsingi ülikoolis rahvaluulet, ajalugu ja esteetikat. Abiellus 1908 Sulo Wuolijoega. Koostas tollal Helsingis asunud J. Hurda rahvalaulukogu registri. 1906 astus Soome sotsiaaldemokraatlikku parteisse. Oli ajalehe Työmies kaastööline ning kirjutas Eesti ajakirjandusele. I maailmasõja ajal alustas tegevust ärimaailmas.

 
  • Villem Buk. Lina. Narva : Kõne, 1913 (Narva : K. Anvelt). 14, [1] lk. ; 500 eks. - Sotsiaalse alatooniga olustikuline poeem lina teekonnast põllult vabrikusse.
Villem Buk (Buck), 1879-1941, kooliõpetaja, kirjamees ja ajakirjanik. Sündinud Tartumaal Kambja v. Voore k. sepa pojana. Õppis Maaritsa apostliku õigeusu kihelkonnakoolis ja lõpetas Kaareperal kooliõpetajate kursuse. Õpetaja Tartumaal Voorel ja Luunjas ning Võrumaal Karilatsis. Vallandati õpetajaametist 1905. a. revolutsioonis osalemise tõttu, oli 1907-08 vanglas. Tegi kaastööd J. Lilienbachi väljaannetele. 1912-14 Narvas ajalehe Kiir toimetuses, hiljem Tallinnas ametnik. 1915 saadeti asumisele. 1918 evakueerus Nõukogude Venemaale.
 

Koostajad: Sirje Lusmägi ja Tiina Ritson
Eesti Rahvusraamatukogu 2011

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia