Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

 

EESTI LUULEILM 19. ja 20. SAJANDI VAHETUSEL

SÕJA- JA KEISRILAULUD

Nüüd üles, Vene alamad,
Kui vaenlased meid piiravad…
(Johann Voldemar Jannsen)
---
Oh kroonu, sinu teenistus
On rahva rahu kinnitus,
Sa kutsud kaitsjaks riigi seest
Nii Vene- kui ka Eesti-meest
(Sõa laulik, 1893)


Fotol Jannsenite perekond.

  • Harry Jannsen. Keisri ja isamaa laulud : Eesti rahvakoolidele välja antud / [Koostanud H. Jannsen]. Riia : Müller, 1889 (Riia : Müller). 48 lk. ; 2000 eks. - Üldtuntud Vene keisrilaulude tõlked ning värsivormis pühendused keisrile ja isamaale eesti autoritelt: koostajalt Harry Jannsenilt, Johann Voldemar Jannsenilt, Mihkel Veskelt jt. Harry Jannsenile tõi see raamat Aleksander III isikliku tänu ja ordeni.

Harry Jannsen, 1851-1913, ajakirjanik ja kirjamees. Sündinud Pärnus, J. V. Jannseni poeg. Õppis 1864-74 Tartu gümnaasiumis, 1874-78 Tartu ülikoolis, filos. kand. 1881. Oli Eesti Postimehe toimetaja, asutas ajakirja Die Heimat. 1884-1903 elas mitmel pool väljaspool Eestit ning töötas ajakirjaniku ja ametnikuna. 1903-13 tsensor Tartus. Luuletas saksa keeles.

  • Sõa laulud / Kokkukorjanud ja väljaannud "Laene". [Narva] : R. Põder, 1892 (Weissenstein : A. Seidelberg). 64 lk. ; 2000 eks.
  • Sõa laulud / Kokkukorjanud ja väljaannud "Laene". 2. tr. [Narva] : R. Põder, 1902 (Narva : R. Põder). 64 lk. : ill. kaas ; 3000 eks. - Narvas trükiti “Sõa laulud” kolmel korral: 1890, 1892, 1902.
  • Mats Tõnisson. Sõa laulik : Mitmesugused asjalikud laulud, mis sõdades sündinud lugusid jutustavad, iseäranes viimasest Vene-Türgi sõast. 2. trükk. [Vändra] : M. Tõnisson, [1893] (Weissenstein : A. Seidelberg), 64 lk. : ill. kaas ; 2500 eks. - Mats Tõnissoni sõjalaulik sisaldab peamiselt Vene-Türgi sõjast (1877-1878) inspireeritud laule. Ilmus kahes trükis: 1890 ja 1893, kokku 5500 eks.

Mats Tõnisson, 1853-1915, õpetaja, kirjastaja ja kalendrikirjanik. Sündinud Viljandimaal Paistu khk. Aidu v. popsiperes. Õppis Tõlli külakoolis ja Viljandi kihelkonnakoolis, sooritas 1872 vallakooliõpetaja eksami. Õpetaja Vana-Vändra v. Pumbioja koolis, hiljem talupidaja ja kirjamees Vana-Vändras. Sai 1913 usuteotamises süüdistatuna vanglakaristuse, suri Petrogradi kindlusvanglas. Tuntus põhineb 1880ndatel alustatud kalendriseerial, mille pealkirjad olid eri aegadel „Rahva Täht-raamat“, „Tallinna Täht-raamat“ (paralleelselt ilmusid „Tartu Täht-raamat“ ja „Pärnu Täht-raamat“) ning „Tõnissoni Tähtraamat“. Oli esimesi fotograafe Pärnumaal. - Vt. ka: Laulikud ja salmikud.

  • Ado Reinvald. Leina laul Keisri Aleksandri III Maailma Rahuvürsti mälestuseks. Narva : [s. n.], 1894 (Narva : J. Reinvald). [6] lk. : portr. - Ajalehe Virmaline kaasanne.

Ado Reinvald, 1847-1922, kirjanik ja põllumees. Sündinud Viljandimaal Uusna v. talurentniku pojana. Õppis Soone külakoolis, oli Tarvastu v. Ilissa talu peremees. 1894 müüdi talu oksjonil ning Reinvald siirdus Tartumaale, kus elas mitmes kohas, pikemat aega Elvas. Luuletajatee alguses oli tema nõuandja Fr. R. Kreutzwald. Rahvuslikus liikumises oli C. R. Jakobsoni pooldaja, tegutses Sakala kaastöötaja ja levitajana. - Vt. ka: Järelärkamisaeg.

  • Laulud keiserlikkude Majesteetide Keisri Herra Nikolai Aleksandrovitsh II. ja Keisrinna Aleksandra Feodorovna kroonimise pühal lehekuu 14. päeval 1896. [Eesti : s. n., 1896] (Jurjev : Sööt). [6] lk. : värvilised portreed. - Laulutekstid kroonimispäevaks, ajalehe Valgus kaasanne.

Gustav Kajak, ?-1920, kirjamees ja maaler. Elas Narvas. Avaldas üle 10 raamatu, ka proosat. - Vt. ka: Sajandivahetuse luuleilm : unustatud luuletajad.

  • Mihkel Neumann. Põline tamm : Lugulaul Romanovi valitseva sugu 300 aastase juubeli puhuks 21. veebr. 1913. a. Tallinn : M. Neumann, 1913 (Tallinn : V. Ehrenpreis). 15 lk. : kaanetiitel ; 1600 eks.

Mihkel  Neumann, 1866-1941, kooliõpetaja, ajakirjanik ja kirjamees. Sündinud Järvamaal Ambla khk. Linnapa k. talupidaja pojana. Algharidus iseõppimise teel, 1884-86 õppis Kuuda õpetajate seminaris. Õpetaja Riisiperes, Alaveres, Kodasool ja Vohnja v. Kolus. 1896-98 ajakirjanik Postimehe toimetuses. 1898 ostis J. Reinvaldilt ajalehe Virmaline ning hakkas seda Tartus, hiljem Tallinnas Uue Aja nime all välja andma. Ajalehe kaasandena ilmusid ka „Juhan Liiv’i kirjatööd“. 1905. a. ajaleht suleti ning Neumann pidi lisaks trahvi maksmisele kandma karistust Peterburis Krestõ vanglas. Hiljem oli elukutseline kirjamees, koostas sõna- ja aimeraamatuid ning tõlkis. Vt. ka: Lugulaulud.

Otto Grossschmidt, pseud. Jaan Vahi, 1869-1941, kooliõpetaja, ajakirjanik, luuletaja ja näitekirjanik. Sündinud Tartumaal Otepää khk. Vastse-Otepää alevikus pagari pojana. Õppis Otepää valla- ja kihelkonnakoolis ning Tartus vallakooliõpetajate kursustel. Abiõpetaja Rõngu khk. Raigaste koolis. Osales Rõngu parnassi kirjandusringis. Pidi Rõngust lahkuma 1905. a. revolutsioonist osavõtu tõttu. Alates 1906 ajakirjanik. Oli tegev ligi 200 raamatu väljaandmisel: avaldas kooliõpikuid, koostas sõnaraamatuid ja vaimulikke teoseid, tõlkis saksa ja vene keelest. Lisaks avaldas armastuskirjade kogumiku ning etiketiõpiku, kalendrijutte ja tarbetekste. - Vt. ka: Sajandivahetuse luuleilm : unustatud luuletajad.

  • Eesti sõjamehe laulik / [Kaaneill. A. Arbo]. Tallinn : Teadus, [1915] (Tallinn : M. Schiffer). 32 lk. : ill. kaas ; 10 000 eks.
  • Eesti sõjamehe laulik / [Kaaneill. A. Arbo. 2., täiend. tr.]. Tallinn : Teadus, 1916 (Tallinn : M. Schiffer). 64 lk. : ill. kaas ; 10 000 eks. - Esimese maailmasõja aegsed sõjamehelaulikud sisaldavad tekste eri autoritelt, leidub ka tõlkeid vene keelest. Autori nime asemel tihti märkus “sõjaväljalt saadetud”.
  • "Willemi vigurid", ehk, Europa sõjalaul / Paberisse pistnud "Patriot". Narva : [s. n., 1915] (Narva : T. M. Franzdorf). 16 lk. ; 1000 eks. - Patriootiline pilkelaul.
 

Koostajad: Sirje Lusmägi ja Tiina Ritson
Eesti Rahvusraamatukogu 2011

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia