Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

 

EESTI LUULEILM 19. ja 20. SAJANDI VAHETUSEL

VAIMULIKUD LAULUD

Üks kindel linn ja varjupaik
On meie jumal taevas.
(Martin Luther, tlk. F. Hörschelmann)

 

  • Friedrich Brandt. Siioni Naabli mäng : Laulud Issandale. Kõige Jeesuse armastajatele, Issanda kiituseks, südame äratamiseks ja usu rõõmuks. Tallinn : T. Pihlakas, 1885 (Tallinn : H. Mathiesen). 64 lk. : ill. kaas ; 5000 eks.
  • Aleksander Eduard Brandt. Uus Jerusalem, ehk, Kitsas värav ja kitsas tee ja lai värav ja lai tee. Tallinn : s. n., 1886 (Tallinn : H. Mathiesen). 30, [2] lk. ; 5000 eks.
  • Friedrich Brandt. Taevatee-Seltsimees : Laulud ja palved Ristimise, pulma, haiguse, surnu puusärki panemise, matmise juures ja sööma laulud. 3. tr. Tallinn : T. Pihlakas, 1889 (Tallinn : H. Mathiesen). 71, [1] lk. : ill. kaas ; 5000 eks.
  • Friedrich Brandt. Uued Paradiisi lillekesed, ehk, 25 uut vaimulikku laulu, Issanda kiituseks, südame äratuseks ja usu rõemuks. 8. tr. Tallinn : G. Pihlaka rmtkpl., 1902 (Tallinn : H. Mathiesen). 48 lk. : ill. kaas ; 5000 eks.
  • Friedrich Brandt. Jumala laste Vöidu-Palmid, ehk, Mõned armsad laulud surmast ja ülestõusmisest. 2. tr. Narva : R. Pöder, 1901 (Narva : R. Pöder). 31, [1] lk. : ill. kaas ; 3000 eks.

Friedrich Brandt, 1830-1890, kooliõpetaja, köster, raamatuköitja, tõlkija-mugandaja ja laulikukirjanik. Sündinud Läänemaal Märjamaa khk. Sipa mõisas külarätsepa pojana. 1845-48 õppis Jädivere õpetajate seminaris. Kooliõpetaja ja kirjutaja Sipal, köster Nõval ja Ristil, hiljem raamatuköitja Tallinnas. Ligikaudu 70 vaimuliku laulukogumiku ja 20 ilmaliku lauliku koostaja (k.a. kordustrükid). Ka tema poeg Aleksander Eduard Brandt, 1856-1909, oli kirjamees, asutas 1879. a. esimese ainult eestikeelset kirjavara müünud raamatukaupluse Tallinnas.

  • Mart Meinvaldt. Ristirahva Äratamise-pasun, ehk, Armsad vaimulikud laulud Siioni teekäijatele. Tallinn : M. Meinwaldt, 1890 (Tallinn : H. Mattiesen). 256 lk., 1 l. front. : ill. - Vaimulik lauluraamat “Ristirahva äratamise pasun” ilmus neljas trükis: 1890, 1892, 1896, 1900 tiraažiga á 5000 eks. 1906. aastal ilmus pealkirjaga “Ristirahva Laulu-Kannel, ehk, Vaiksed lauluhealed Siionist” (4000 eks.).

Mart Meinvaldt, 1840-1907, vaimulik kirjanik ja vennastekoguduse tegelane. Sündinud Harjumaal Nurme v. Oli Nissi kiriku vöörmünder ja Nissi vennastekoguduse palvemaja vanem. Koostas vaimulikke lauluraamatuid.

  • Jaan Meinvald. Usklikkude Rõõmu-Kannel : 34 uut vaimulikku laulu kus on homiku ja õhtu, ning surma ja sööma laulud. Tartu : T. Koor, 1891 (Tartu : K. Mattiesen). 48 lk. : tüpoehiskaas ; 2000 eks.
  • Jaan Meinvald. Igapäevane Viiruki-Altar, ehk, Vaimulikud leiva raasukesed usklikkude hinge toiduks : homiku- ja õhtu-, sööma-, ristimise-, pulma-, haiguse-, surma-, ja surnu puusärki panemise palved, kõned ja laulu-salmid ... / [J. Meinvald ja Fr. Brandt]. 5. tr. Rakvere : J. A. Rakles, 1912 (Tallinn : J. Felsberg ja A. Tetermann). 95 lk. : ill., tüpoehiskaas.

Jaan Meinvald, 1844-1915, kooliõpetaja, vaimulik kirjanik ja vennastekoguduse tegelane. Sündinud Harjumaal Nissi khk. Laitses. 1861-64 õppis Kuuda õpetajate seminaris. Töötas 33 a. kooliõpetajana Laitses, Raikkülas, Nõval jm. ning 12 a. Kuijõe mõisavalitsejana. Alates 1910 elas Tallinnas, oli juhtivaid vennastekoguduse tegelasi. Koostas vaimulikke lauluraamatuid, ka koos Fr. Brandtiga.

  • Rudolf Gottfried Kallas. Roosa kannel : 21 laulu Roosa kiriku ehitamise heaks. Tartu : [s. n.], 1892 (Tartu : H. Laakmann). 44 lk. ; 3025 eks.

Rudolf Gottfried Kallas, 1851-1913, kooliõpetaja, rahvusliku liikumise tegelane, kirikuõpetaja ja vaimulik kirjamees, matemaatikaõpikute autor. Sündinud Saaremaal Kaarma v. köster-kooliõpetaja pojana, Oskar Kallase vend, Axel Kallase isa. Õppis Kaarma ja Karja kihelkonnakoolis, Kuressaare elementaarkoolis ja gümnaasiumis, 1868-71 Tartu õpetajate seminaris, 1876-78 Tallinna kubermangugümnaasiumis ja 1878-83 Tartu ülikoolis usuteadust. 1871-75 oli kooliõpetaja Tartus, 1884-87 kirikuõpetaja Valgas, 1887-1901 Rõuges ja 1902-13 Peterburis. Osales Eesti Kirjameeste Seltsis, Eesti Aleksandrikooli peakomitees ja “Vanemuise” seltsis. Oli viljakas koolikirjanik ning avaldas kasvatusteaduslikke ja metoodikaartikleid.

  • Gustav Allo. Vaimulik Laulja Linnuke : Jumala meie Õnnistegija kiituseks ja Tema püha nimele auuks. 1.-2. jagu. Tallinn : [s. n.], 1897-1901.
    1. jagu. 1897 (Tallinn : H. Mathiesen). 232 lk. ; 3000 eks.
    2. jagu. 1901 (Tallinn : G. Flaur). 233.-478., [2] lk. ; 3500 eks.

Gustav Allo, 1853-1943, vaimulik kirjamees. Sündinud Läänemaal Martna khk. Keskvere v. mõisatöölise pojana. Käis Rannamõisa vallakoolis kahe talve jooksul kokku seitse nädalat. 15-aastaselt saadeti Tallinna, kus õppis kokaks. Töötas kokana Eesti- ja Liivimaa mõisates ning Peterburis. 1890ndatel, pärast naise surma ärkas usuliselt ja hakkas töö kõrval välja andma religioosset kirjandust. Asutas 1903. a. ajalehe Kristlik Perekonna leht, mis 1906 muutus kuuväljaandeks.

  • Martin Lipp. Ristirahva Kodu-raamat. 1. jagu, Kodu-Kannel, ehk, Vaimulikud laulud kristlikule perekonnale. Jurjev : M. Varese rmtkpl., 1894 (Jurjev : K. Mattiesen). 224 lk. ; 2500 eks.
  • Martin Lipp. Ristirahva Kodu-raamat. 2. jagu, Kodu-Altar, ehk, Palved ja tröösti hääled kristlikule perekonnale. Jurjev : M. Varese rmtkpl., 1894 (Jurjev : K. Mattiesen). 215, [1] lk. ; 4500 eks.

Martin Lipp, 1854-1923, kirikuõpetaja ja luuletaja. Sündinud Viljandimaal Tarvastu khk. Vooru v. rentniku pojana. Õppis Vooru külakoolis, Tarvastu kihelkonnakoolis, Valga kreiskoolis, Tartu gümnaasiumis ja 1871-74 Tartu ülikoolis usuteadust. Kirikuõpetaja Tartu Jaani koguduses, Saaremaal Kaarmal (ka sealse seminari direktor) ja alates 1884 kuni surmani Nõos. Tegeles kiriku- ja haridusloo ning suguvõsade uurimisega. Lipu pärand on suur, üle 800 luuletuse, peamiselt vaimulik luule. Kirjutas ka ballaade.Tõlkis saksa klassikuid (ilmusid kogus „Päikse kullas“) ja soome kirjandust. - Vt. ka: Järelärkamisaeg.

  • Jaan Bergmann. Uued vaimulikud laulud. Jurjev : K. A. Hermann, 1895 [kaanel 1896] (Jurjev : K. A. Hermann). 116 lk. : portr. ; 1500 eks.

Jaan Bergmann, 1856-1916, kirikuõpetaja, luuletaja ja tõlkija. Sündinud Kolga-Jaani khk. Soosaare v. talurentniku pojana. Õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis, Põltsamaa saksa elementaarkoolis, Tallinna gümnaasiumis ja 1877-82 Tartu ülikoolis usuteadust. Kirikuõpetaja Paistus alates 1884 kuni surmani. Tegi kaastööd ajakirjandusele, tõlkis antiikkirjandust, Piiblit (tõlge jäi tervikuna avaldamata), oli Uue Lauluraamatu (1900) keeleline redigeerija. Tegeles luuleteooriaga, avaldas artikli „Luulekunstist“ Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamatus (1878). 1901-05 Lastelehe toimetaja. Tuntud on tema Muinas-Eesti ainelised ballaadid. - Vt. ka: Järelärkamisaeg.

  • Matthias Johann Eisen. Kodune Lauluraamat. 1.-2. jagu. 1891-1895.
  • 1. jagu. Tallinn : K. Busch, 1891 (Tallinn : A. Mickwitz). 89, [6] lk. ; 3000 eks.
  • 2. jagu. Jurjev : Schnakenburg, 1895 (Jurjev : Schnakenburg). 82 lk. : ill. ; 1000 eks.

Matthias Johann Eisen, pseud. Mag. A. Nooli, 1857-1934, kirikuõpetaja, kirjamees, folklorist ja luuletaja. Sündinud Läänemaal Vigala khk. Oese k. kooliõpetaja pojana. Õppis Lihula elementaarkoolis, Pärnus Ülejõe algkoolis, Haapsalu kreiskoolis, Pärnu gümnaasiumis ja 1879-85 Tartu ülikoolis usuteadust. 1885-88 Karjalas ja Ingerimaal kirikuõpetaja, 1888-1912 Kroonlinnas eesti-soome-rootsi koguduse õpetaja, alates 1912 Tartus gümnaasiumiõpetaja. Rahvaluule koguja ja publitseerija ning viljakas kirjamees, avaldas üle 200 raamatu. Koostas antoloogia „Eesti Luuletused“ (1881) ja selle parandatud ja täiendatud väljaande „Uued Eesti Luuletused“ (1888). Tõlkis eesti keelde „Kalevala“. - Vt. ka: Järelärkamisaeg ; Lugulaulud ; Laulikud ja salmikud ; Antoloogiad.

  • Johann Klaanmann. Laulud Talle kiituseks. 3. tr. Tallinn : J. Klaanmann, 1901 (Tallinn : M. Schiffer ja M. Antje). 413, [1] lk. ; 5000 eks.

Johann Klaanmann, 1858-1926, köster, kooliõpetaja, vennastekoguduse tegelane ja vaimulik kirjanik. Eestirootslane, pärit Noarootsist. Õppis Paslepa õpetajate seminaris. Õpetaja Läänemaal, Järvakandis, Naissaarel, köster Noarootsis, 1910-19 köster ja usuõpetaja Valgas.

  • J. Sarapuu. Õnnis Surma-voote, kus sees koolja valvamise nink kirstu panemise, ära saatmise nink hauda panemise laulud. 2. tr. Tartu : J. Kerdo, 1893 (Tartu : K. A. Hermann). 72 lk. ; 2000 eks.

J. Sarapuu, vaimulik kirjanik, avaldas sajandivahetusel neli laulu- ja palveraamatut. Oli õpetaja Võrumaal Kasaritsas.

  • Õnnis surma voodi, kus sees on surnu valvamise, kirstu panemise, kodunt ära saatmise ja hauda panemise laulud. Tallinn : G. Pihlakas, 1895 (Tallinn : H. Mathiesen). 64 lk. : ill. kaas ; 5000 eks.
  • M. Rakles. Uued Äratamise laulud Ristirahvale. Tallinn : M. Rakles, [1892] (Tallinn : H. Mathiesen). 104 lk. ; 5000 eks.

M. Rakles, vennastekoguduse tegelane Raplas.

  • Ära unusta mind! : (Vaimulik) / Toimetanud P. Grünfeldt. 2. tr. Tallinn : G. Pihlakas, [19--?] (Dinglingen (Baden) : St. Johannis-Druckerei). 384 lk., neist 14 märkmeteks, 12 l. ill. - Salmik-päevaraamat Piibli kirjakohtade ja vaimulike salmidega aasta iga päeva jaoks.

Peeter Grünfeldt, 1865-1937, kooliõpetaja, ajakirjanik, kirjamees ja luuletaja. Sündinud Tartumaal Aakre v. Pühastes kooliõpetaja pojana. Õppis Rõngu ja Puhja kihelkonnakoolis ja 1884-86 Tartu õpetajate seminaris. Kooliõpetaja Aakre v. Põhu koolis, Valgas ja Aakre v. Pühastes. 1893-96 raamatukaupmees Valgas, alates 1891 ajakirjanik Tartus ja Tallinnas, oli Päevalehe asutajaid (1905). Eesti viljakaim raamatute väljaandja, avaldas üle 450 raamatu, peamiselt tõlkeid ja mugandusi, ka kombeõpetusi, kirjakirjutamise juhatusi ja salmikuid. - Vt. ka: Eesti Kirjameeste Seltsi kirjanduse võidupidude laureaadid ; Laulikud ja salmikud.

 

Koostajad: Sirje Lusmägi ja Tiina Ritson
Eesti Rahvusraamatukogu 2011

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia