Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

 

EESTI LUULEILM 19. ja 20. SAJANDI VAHETUSEL

ANTOLOOGIAD


Fotodel Matthias Johann Eisen, Karl Eduard Sööt ja Gustav Suits.

  • Uued Eesti Luuletused / Kokku kogunud M. J. Eisen. Tartu : Schnakenburg, 1888 (Tartu : Schnakenburg). XVI, 248 lk. ; 750 eks. - 1881. aastal ilmunud M. J. Eiseni koostatud „Eesti luuletuste” parandatud ja täiendatud väljaanne. Kogumik sisaldab 108 luuletust 28 autorilt, peamiselt koostaja kaasaegsetelt, Eisenilt endalt on 15 luuletust.

Matthias Johann Eisen, pseud. Mag. A. Nooli, 1857-1934, kirikuõpetaja, kirjamees, folklorist ja luuletaja. Sündinud Läänemaal Vigala khk. Oese k. kooliõpetaja pojana. Õppis Lihula elementaarkoolis, Pärnus Ülejõe algkoolis, Haapsalu kreiskoolis, Pärnu gümnaasiumis ja 1879-85 Tartu ülikoolis usuteadust. 1885-88 Karjalas ja Ingerimaal kirikuõpetaja, 1888-1912 Kroonlinnas eesti-soome-rootsi koguduse õpetaja, alates 1912 Tartus gümnaasiumiõpetaja. Rahvaluule koguja ja publitseerija ning viljakas kirjamees, avaldas üle 200 raamatu. Koostas antoloogia „Eesti Luuletused“ (1881) ja selle parandatud ja täiendatud väljaande „Uued Eesti Luuletused“ (1888). Tõlkis eesti keelde „Kalevala“. - Vt. ka: Järelärkamisaeg ; Lugulaulud ; Vaimulikud laulud ; Laulikud ja salmikud.

  • Eesti luuletajate album / välja annud J. R. Rezold. [Revel] : J. Meybaum, [1895] (Revel : H. Mathiesen). 8, 126, 1 lk. : portr. ; 1500 eks. - Luuleantoloogia tutvustab 32 eesti luuletaja loomingut. Raamat algab pühendusega luuletajast suurvürstile Konstantin Konstantinovitšile ja näidetega tema loomingust ning lõpeb eesti- ja venekeelse nimeregistriga, milles leiduvad ka autorite lühielulood.

Joosep Robert Rezold, 1847-1909, kirjamees, kooliõpetaja ja ametnik. Õppis Rakvere kreiskoolis ja Kuuda õpetajate seminaris (lõpetas 1870). Õpetaja Palmses, seejärel õppis Saksamaal ja Šveitsis. 1877 siirdus Kaukaasiasse, oli õpetaja Tbilisis. 1880ndatel Eestis, Pärnumaal talurahva ülemkohtunik ja lühemat aega advokaat Tallinnas. 1904. aastast töötas Tomskis kroonumaade politseis, 1909 maakonnaülema abi. Tegi kaastööd Sakalale, avaldas ka luuletusi.

  • Eesti nooremate luuletajate album / Välja andnud P. Fr. Kõiv. Tartu : Luuletajate ühiskulu, 1896 (Tartu : Postimees). 128 lk. ; 500 eks. - Antoloogiasse on koondatud 140 luuletust 22 autorilt, kellest enamik iseseisva koguni ei jõudnud. Paarikümne luuletuse ja mõttesalmiga on esindatud ka koostaja Anton Peeter Friedrich Kõiv.

Anton Peeter Friedrich Kõiv, 1866-1946, kooliõpetaja, vallakirjutaja ja kirjamees. Sündinud Rõuge khk. Õppis Tartu õpetajate seminaris. Õpetaja Rõuges, Räpinas ja Kiidjärvel, vallakirjutaja Rasinas. 1903-06 Kaukaasias ministeeriumikooli õpetaja, 1906-09 Peterburi kubermangus vallakirjutaja, 1909-14 Vastseliinas õpetaja, 1914-19 taas Venemaal. Oli Postimehe kaastööline.

  • Eesti Nais-luuletajate Album / kokku korjanud Elly Weltmann. Viljandi : H. Leoke, 1897 (Jurjev : K. Mattiesen). 100 lk. : ill. kaas ; 1500 eks. - Üle-eelmise sajandivahetuse eesti naisluuletajate antoloogia esitab 109 luuletust 32 luuletajannalt. Esindatud on nii tuntud (Lydia Koidula, Anna Haava, Elise Aun, Liisa Reinvald jt.) kui ka vähemtuntud luuletajannad (M. Esna, A. Kink, E. Mägi, S. Lass jt.), s-h. raamatu koostaja Elvine Feldmann 10 luuletusega. Umbes sada raamatut tuhandest valmistati iluköites.
  • Kodusel koldel / toimetanud Elly Weltmann. Viljandi : H. Leoke'se rmtkpl., 1901 (Viljandi : A. Peet). 93, [3] lk. : ill. kaas ; 1000 eks. (Eesti naiskirjanike ühine kirjakogu ; 1). - Koostaja Elvine Feldmanni kavatsetud naiskirjanike teostesarjast ilmus vaid üks teos. Kogumik „Kodusel koldel” tutvustab naisautorite jutte ja luuletusi.

Elvine Feldmann, sünd. Schütz, pseud. Elly Veltmann, Elly Põllulill, 1873-1917, koduõpetaja, antoloogiate koostaja ja luuletaja. Sündinud Järva-Jaanis. Abielus Jakob Feldmanniga. Tegi kaastööd ajakirjandusele (Linda, Sakala, Saarlane jt.).

Jakob Feldmann (Veltmann), 1871-1945, kirjamees. Sündinud Pärnumaal Tõstamaa khk. Pootsi v. Lõpetas 1885 Pootsi-Kõpu apostliku õigeusu kihelkonnakooli ja 1895 Audru Potsepa metsanduskooli. Abielus Elvine Feldmanniga. Töötas vallakirjutaja abina, oli metsnik krahv Ferseni juures Olustveres, siis ärimees ning Pärnu linna politseis jaoskonnaülem. Avaldas jutu- ja luulekogusid, tõlkis soome keelest.

  • Ema süda / Toimetanud J. Leppik. Viljandi : [s. n], 1901 (Viljandi : A. Rennit). 36 lk. : tüpoehiskaas ; 1000 eks. - Kogumik emale pühendatud luuletusi 17 eesti autorilt, s-h. tõlked.

Jaan Leppik, 1861-1943, kooliõpetaja, luuletaja ja tõlkija. Sündinud Paistu khk. Holstres metsavahi pojana. Õppis Paistu kihelkonnakoolis ja Viljandi kreiskoolis, oli mõisakirjutaja, valitseja ja metsahoidja ning õpetaja. Tegi kaastööd ajakirjandusele, eriti Meelejahutajale, oli viljakas luuletõlkija. - Vt. ka: Sajandivahetuse luuleilm : unustatud luuletajad.

  • Eesti luule : kogu eesti luuletusi / Välja andnud K. E. Sööt ja Gustav Suits ; [kaaneill. A. Uurits]. Tartu : K. Sööt, 1910 (Tartu : K. Sööt). VIII, 350, [2] lk. : ill. kaas ; 4000 eks. - Karl Eduard Söödi ja Gustav Suitsu koostatud antoloogia on autorikeskne; luuletajate järjestus kronoloogiline, igale valimikule eelneb autori lühitutvustus. Kokku on esitatud 327 luuletust 76 autorilt.

Karl Eduard Sööt, 1862-1950, luuletaja, lastekirjanik, tõlkija ja kirjastaja. Sündinud Tartu v. Lohkva k. Tuki tuuleveski rentniku pojana. Õppis Tartu õpetajate seminari algkoolis ja Tartu kreiskoolis. 1886-93 oli ajalehe Olevik talituse arvepidaja ja toimetuse abijõud. 1895 asutas kirjastuse, trükikoja ja raamatukaupluse. Kirjastajana pani rõhku raamatukujundusele. Osales Vanemuise seltsi ja Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi tegevuses, oli Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid. I maailmasõja algul müüs trükikoja koos muude ettevõtetega. - Vt. ka: Luuleuuendus.

Gustav Suits, 1883-1956, luuletaja ja kirjandusteadlane. Sündinud Tartumaal Kastre-Võnnu v. kooliõpetaja pojana. Õppis Võnnu külakoolis, Tartus algkoolis ja gümnaasiumis. 1904 astus Tartu ülikooli, 1905 jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, lõpetas 1910. Töötas Helsingi ülikooli raamatukogus, seejärel soome ja rootsi keele õpetaja vene gümnaasiumis. Tegi kaastööd eesti ja soome ajakirjandusele. Albumite “Kiired 1-3” toimetaja, “Noor-Eesti” rühmituse juht, selle albumite ja ajakirja toimetaja (osalt koos F. Tuglasega). - Vt. ka: Luuleuuendus.

  • Eesti luuleilm  / Välja andnud Auguste Kaarna. Tartu : [A. Kaarna raamatukauplus], 1913 (Tartu : Postimees). 876, [4] lk. : 12 l. portr. ; 3000 eks. - Kirjastaja ning raamatukaupluse omaniku Auguste Kaarna eestvõttel koostatud luuleantoloogia sisaldab 918 luuletust 104 autorilt. Raamatus on 41 teemajaotust, näiteks: meri-vesi, nali-pilge, võitlus-priius, Eesti-isamaa, lahkumine, magajate mälestuseks, elu, armastus, kosjad, ajavaim jmt.

Auguste Kaarna, 1885-?, raamatukaupluse omanik ja kirjastaja. Sündinud Tartus meieri tütrena. Õppis Tartus algkoolis (nn. Steinbergi kool) ja Puškini tütarlaste gümnaasiumis. Töötas Peterburis lastekasvataja ja äriteenijana ning Tartus Reevitsa raamatukaupluses müüjana. 1907. a. ostis koos abikaasa J. Kaarnaga Reevitsa äri.

 
  • Aino Kallas. Merentakaisia lauluja : valikoima runokäännöksiä ja katsaus virolaiseen laulurunouteen. Helsinki : Otava, 1911. 96 lk., 3 l. portr. : ill. - Soomekeelne eesti luule kogumik sisaldab lisaks rahvaluulele Juhan Liivi, Gustav Suitsu ja Villem Ridala loomingut. - Autoripühendusega eksemplar: Virvele äiti. 1911 (LA 1.432).

Aino Kallas, 1878-1956, soome-eesti kirjanik. Sündinud Viiburi läänis Helsingi ülikooli rahvaluuleprofessori ja luuletaja Julius Krohni tütrena, õppis Helsingi tütarlastekoolis. Abiellus 1900 eesti rahvaluule- ja keeleteadlase Oskar Kallasega. Elas 1900-03 Peterburis ja 1903-18 Tartus. Postimehe ja Noor-Eesti väljaannete kaastööline.

  • Axel Kallas. Estnische Klänge : Auswahl estnischer Dichtunger / [Kaaneill. ja vinjetid Kristjan Raud]. Dorpat : Glück, 1911 (Dorpat : Postimees). 88 lk. - Saksakeelses tõlkeantoloogias leidub rahvaluulet ning Johann Voldemar Jannseni, Lydia Koidula, Friedrich Kuhlbarsi, Mihkel Veske, Jakob Tamme, Anna Haava, Karl Eduard Söödi, Juhan Liivi, Gustav Suitsu ja Villem Ridala värsse.

Axel Kallas, 1890-1922, kirikuõpetaja ja luuletaja. Sündinud Rõuges, kirikuõpetaja Rudolf Gottfried Kallase poeg. Õppis 1910-15 Tartu ülikoolis usuteadust. Oli kirikuõpetaja Paistus, Jõhvis ja Rõuges. Avaldas luulekogusid eesti ja saksa keeles ning tõlkis eesti luulet saksa keelde. Kuulus I Riigikogu koosseisu.

 

Koostajad: Sirje Lusmägi ja Tiina Ritson
Eesti Rahvusraamatukogu 2011

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia