Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

 

EESTI LUULEILM 19. ja 20. SAJANDI VAHETUSEL

EESTI KIRJAMEESTE SELTSI KIRJANDUSE VÕIDUPIDUDE LAUREAADID

Võidupidu – õnne idu
(Elise Auna võistlustöö märksõna)


Fotodel Georg Eduard Luiga ja Elise Aun.

Eesti Kirjameeste Seltsi kirjanduse võidupeod panid aluse kirjanduspreemiate traditsioonile Eestis. Eesmärgiks oli hea kirjanduse ja uute autorite esiletõus. Luule kategoorias auhinnati aastail 1887–1890 16 autorit:

1887
M. Veske, A. Reinvald, P. Jakobson, J. Tamm, J. Reinvald, J. Kalmusaar
1888
II A. Haava, Jakob Liiv
III E. Aun, J. Jänes, M. Kampmann, A. Lattik
1889
II A. Jürgenstein, Jakob Liiv
III G. E. Luiga, V. Univer, L. Täker, P. Grünfeldt
1890
Ia P. Jakobson, J. Tamm
Ib G. E. Luiga
II K. Krimm, V. Univer
IIb M. Undi
IIIa P. Grünfeldt, A. Lattik, M. Sulsenberg

J. J. Kalmholm, pseud. J. Kalmusaar, Krimmlane,

luuletaja ja kirjamees. Elas Krimmis, kirjutas Eesti ajakirjanduses (Postimees, Linda, Virmaline) ümberasujate elust, kasutades mitut pseudonüümi.

  • Krimmi õied. 1.–2. Jurjev : [s. n.], 1897-1898 (Jurjev : Hermann).
    1. [osa]. 1897. 128 lk. : kaanetiitel ; 400 eks.
    2. [osa]. 1898. 80 lk. : tüpoehiskaas ; 400 eks.
  • Öösised tunnid. 1. leht. Jurjev : Hermann, 1899. (Jurjev : Hermann). 24 lk.

Andres Lattik, pseud. Laanelill, 1862-1945,

luuletaja, kooliõpetaja ja põllumees. Sündinud Tarvastu khk. Vana-Suislepa v. talusulase pojana. Õppis Paabo algkoolis ja Tarvastu kihelkonnakoolis. Töötas koduõpetajana Uue-Suislepa mõisas ja õpetajana Tartumaal Hirvo külakoolis. Vallandati Postimehes ilmunud venestamisvastase artikli tõttu, milles soovitas sõjaväes luua eestlastest koosnevad väeosad. Oli aasta Venemaal, 1901 rentis Holstre mõisa. Enne I maailmasõda reisis veel korra Venemaal, seejärel elas kuni surmani rentnikuna Vana-Suislepas.

  • Eller-heinad Isamaa aasadelt, ehk, Armsamad healed : Minu noorte sõpradele. Tartu : [A. Lattik], 1887 (Tartu : K. A. Hermann). 56 lk. ; 1000 eks.
  • Taara-tammiku Laulu-lind : Mitmesugused uued laulud ja salmikud. 1. anne. Jurjev : [A. Lattik], 1901 (Jurjev : J. Tõnnishof ja T. Kukk). 100, [1] lk. : ill. kaas ; 1000 eks. - Autoripühendusega eksemplar: Laulik wennale herra G. E. Luiga. Auustades A. Lattik. (R 4.356).

Elise Aun, pseud. Eesti neiu Setu maalt ja Roosi, 1863-1932,

luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija. Sündinud Võrumaal Kanepi khk. Valgjärve v. talurentniku tütrena. Lõpetas Räpina-Lokuta tütarlastekooli. Kuni abiellumiseni köster Raubiga 1903. a. elas Viljandis, Riias, Pärnus jm. ning töötas ajakirjanikuna Linda toimetuses, kasvatajana, raamatukaupluse müüjana jne. Pärast abiellumist elas kuni 1911 Venemaal Simbirskis, seejärel Tallinnas. Avaldas kaastööd Eesti Postimehes, Olevikus, Meelejahutajas, Postimehes. Kirjutanud ka proosat, kogunud setude rahvaluulet ja tegelnud tõlkimisega. Elise Auna luules on valdav armastus- ja looduslüürika, kuid ta on kirjutanud ka kodukaotuse ja võõrsiloleku laule (“Koduta”, „Üksinda“ (“Üksinda võõrsilla...“)).

  • Laane linnuke. Tartu : K. A. Hermann, 1889. (Tartu : K. A. Hermann). 82, [2] lk. ; 1200 eks.
  • Metsa-lilled. Tallinn : K. Busch, 1890 (Tartu : K. A. Hermann). 91, [5] lk. ; 3000 eks.
  • Kibuvitsa õied. [1.]-3. jagu. 1888-1901.
    [1.] jagu. Tartu : H. Laakmann, 1888 (Tartu : H. Laakmann). 72 lk. ; 1000 eks.
    2. jagu. Jurjev : K. A. Hermann, 1895. (Jurjev : K. A. Hermann). 64 lk. ; 1000 eks.
    3. jagu. Tallinn : J. Ploompuu, 1901 (Tallinn : A. Busch). 88 lk. ; 2000 eks.

Anna Haava, tegel. Haavakivi, 1864-1957,

luuletaja ja tõlkija. Sündinud Kodavere khk. Pala v. taluperemehe tütrena. Õppis Patastes, Saare-Vanamõisas, Tartus Hoffmanni erakoolis ja 1880-84 kõrgemas tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Töötas Tartus lasteaias ja andis eratunde, seejärel koduõpetaja ja halastajaõde Venemaal ning kodutalus venna juures majapidaja. Alates 1906 vabakutseline Tartus. Luuletajana tegev 22. eluaastast kõrge eani. Avaldas ka mälestusi (”Väiksed pildid Eestist”. Tln., 1911) ja tõlkeid.
Vt. ka: Luuleuuendus.

  • Anna Haava Luuletused. [1.]-3. vihk. Tartu, 1888-1897.
  • [1.] vihk. K. A. Hermann, 1888 (Tartu : K. A. Hermann). 77, [3] lk. ; 1000 eks.
  • 2. vihk. K. A. Hermann, 1890 (Tartu : K. A. Hermann). 115, [5] lk. : ill. kaas ; 1500 eks.
  • 3. vihk. [S. n.], 1897. (Tartu : K. Sööt). 128 lk. : ill. kaas ; 2000 eks.
    “Luuletuste” 1. ja 2. vihust ilmusid ka täiendatud kordustrükid.
 

Georg Eduard Luiga, 1866-1936,

kooliõpetaja, kirjanik ja ajakirjandustegelane. Sündinud Võrumaal Kanepi khk. Valgjärvel õpetaja pojana. Õppis Kanepi kihelkonnakoolis. Töötas õpetajana, 1890-91 Oleviku toimetuses. 1890ndatel õpetaja Venemaal Simbirski ja Tobolski kubermangus. 1901-06 Tallinnas Ristirahva Pühapäevalehe ärijuht, 1906 ajalehe Koit vastutav toimetaja ning Tallinna Eesti Kirjastuse Ühisuse asutajaid, 1908 sama ühisuse väljaannete (Päevaleht, Aeg, Koit, Eesti Kodu, Kodu) vastutav toimetaja. Avaldas värsse ja proosat ajakirjanduses, uudsed olid tema kirjeldused väljarändajate elust. Kirjutas lauluna tuntuks saanud luuletuse „Lapsepõlvekodu“ („Sääl, kus rukkiväli lagendikul heljub...“)

  • G. E. Luiga Laulud. Tartu : K. A. Hermann, 1888 (Tartu : K. A. Hermann). 117, [3] lk. ; 1000 eks.
  • Uued laulud. Tallinn: J. Ploompuu, 1901 (Tallinn : А. Буш). 136 lk. ; 2000 eks. 

Liina Täker

Peeter Grünfeldt, 1865-1937,

kooliõpetaja, ajakirjanik, kirjamees ja luuletaja. Sündinud Tartumaal Aakre v. Pühastes kooliõpetaja pojana. Õppis Rõngu ja Puhja kihelkonnakoolis ja 1884-86 Tartu õpetajate seminaris. Kooliõpetaja Aakre v. Põhu koolis, Valgas ja Aakre v. Pühastes. 1893-96 raamatukaupmees Valgas, alates 1891 ajakirjanik Tartus ja Tallinnas. Oli Päevalehe asutajaid (1905). Eesti viljakaim raamatute väljaandja, avaldas üle 450 raamatu, peamiselt tõlkeid ja mugandusi, ka kombeõpetusi, kirjakirjutamise juhatusi ja salmikuid. - Vt. ka: Võitluslaulud ; Vaimulikud laulud ; Laulikud ja salmikud.

  • Õilmestik. 1. Tartu : [P. Grünfeldt], 1889 (Tartu : A. Grenzstein). 60 lk. : ill. kaas ; 500 eks.
  • Sinililled. Jurjev : [s. n.], 1900 (Jurjev : H. Laakmann). 48 lk. ; 1000 eks. 
 

Koostajad: Sirje Lusmägi ja Tiina Ritson
Eesti Rahvusraamatukogu 2011

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia