Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

 

EESTI LUULEILM 19. ja 20. SAJANDI VAHETUSEL

JÄRELÄRKAMISAEG

Jutusta mull’ armas Eesti sugu,
Kus on täna meie laulikud?
(Jakob Hurt)


Fotodel Ado Grenzstein, Martin Lipp ja Mihkel Veske.

Adam Peterson, 1838-1918,

luuletaja ja talurahvaliikumise tegelane. Sündinud Viljandimaal Holstre v. talurentniku pojana. Õppis Pirmastu külakoolis, Paistu kihelkonnakoolis ning Viljandi ja Pärnu kreiskoolis. Mõisavalitseja ja vallaametnik Pärnumaal. Koos üliõpilasest venna Peeter Petersoniga aitas talurahval koostada petitsioone ning juhtis nende üleandmist Peterburis. Järgnes Vjatka kubermangu sundasumisele saadetud vennale vabatahtlikult ning tegutses seal mõisavalitseja ja -rentnikuna. Naasis Eestisse 1900. aastal.
Luuletamist alustas 1850ndatel. Hiljem lähenes tema looming mõisavastastele sariirilistele rahvalauludele ning levis käsikirjaliselt ja suuliselt. Trükki pääses kirjutamisajast tunduvalt hiljem.

  • Adam Peterson'i Laulud. [1.]-4. jagu. Jurjev : [s. n.], 1895-1900 (Jurjev : A. Grenzstein).
    [1.] jagu. 1895. 49, [1] lk. ; 2000 eks.
    2. jagu. 1896. 76, [2] lk. ; 2000 eks.
    3. jagu. 1896. 22 lk. ; 2000 eks.
    4. jagu. (Viljandi : A. Peet). 80 lk. ; 2000 eks.

Mihkel Veske, 1843-1890,

keeleteadlane ja luuletaja. Sündinud Viljandimaal Holstre v. taluperemehe pojana. Õppis Pulleritsu külakoolis, Paistu kihelkonnakoolis, Tartu gümnaasiumis, 1866-67 Leipzigi misjonikoolis, 1867-72 Leipzigi ülikoolis keeleteadust, lõpetas dr. phil. kraadiga. Alates 1874 Tartu ülikooli eesti keele lektor ja 1878 õpetaja Tartu õpetajate seminaris. 1885-86 viibis õppereisil Ungaris, 1887-90 Kaasani ülikoolis soome-ugri keelte lektor. Kogus ja publitseeris rahvalaule, avaldas eesti ja soome keele grammatika. Eesti Kirjameeste Seltsi president 1882-85.

  • Dr. Veske Laulud / Õndsa lauliku järele jäänud paberitest kokku kogunud M. Veske. Viljandi : A. Tõllasepp, 1899 (Jurjev : K. Mattiesen). [4], 144 lk. : portr. ; 2000 eks. - Postuumselt ilmunud “Dr. Veske laulud” on M. Veske kolmas luulekogu, eelmised ilmusid 1874 ja 1875. Paljud tema luuletused on viisistatud ja saanud üldrahvalikult lauldavaks, näiteks  “Kodumaa” (“Kas tunned maad…”), “Ilus oled, isamaa!”, “Isatalust lahkumine” jt.

Ado Reinvald, 1847-1922,

kirjanik ja põllumees. Sündinud Viljandimaal Uusna v. talurentniku pojana. Õppis Soone külakoolis, oli Tarvastu v. asunud Ilissa talu peremees. 1894 müüdi talu oksjonil ning Reinvald siirdus Tartumaale, kus elas mitmes kohas, pikemat aega Elvas. Luuletajatee alguses oli tema nõuandja Fr. R. Kreutzwald. Rahvuslikus liikumises oli C. R. Jakobsoni pooldaja, tegutses ajalehe Sakala kaastöötaja ja levitajana.

  • Ado Reinvald'i Laulud : Kokku kogutud, parandatud ja täiendatud. Jurjev : T. Kukk, [1904] (Jurjev : T. Kukk). 352 lk. : portr. ; 900 eks. - Koondkogu Ado Reinvaldi luuleloomingust. Varem ilmus 4-osaline “Viljandi laulik” (1872-1884). Ado Reinvaldi luuletustest on tänapäeval tuntuimad “Kuldrannake” ja „Müts maha!“ (“Mats alati on tubli mees...”). - Roheline marokäänköide juugendstiilis kaunistustega. Köitja: Peeter Kippik. (R/V 119). 
 

Karl August Hermann, 1851-1909,

keeleteadlane, ajakirjanik, kooliõpetaja, luuletaja ja helilooja. Sündinud Põltsamaa khk. Võhma k. sepa pojana. Õppis Anikvere külakoolis, Põltsamaa kihelkonnakoolis ja saksa elementaarkoolis, sai algkooliõpetaja kutse. Õpetaja Põltsamaal, õpetaja ja tunniandja Peterburis. 1875-80 õppis Tartu ülikoolis usuteadust ja Leipzigi ülikoolis võrdlevat keeleteadust, lõpetas dr. phil. kraadiga. 1880-90ndatel Eesti Postimehe toimetaja ning Postimehe omanik ja vastutav toimetaja. Alates 1889. aastast Tartu ülikooli eesti keele lektor, 1890-91 Eesti Kirjameeste Seltsi esimees. 1887-97 andis välja muusikakuukirja Laulu ja Mängu Leht, mis jätkus 1898-99 ajakirjana Rahva Lõbuleht. Tegutses paljudel aladel, avaldas esimese täieliku eesti keele grammatika, tegi katse välja anda entsüklopeediat (valmis 1. ja osa 2. köitest). Kirjutas luuletusi peamiselt juba viisistatud koorilaulude jaoks, tihti on tegemist tõlgete või mugandustega. - Vt. ka: Lugulaulud.

K. A. Hermann'i Salmikud. 1.-2. kimbukene. Tartu, 1881-1892.

  • 1. kimbukene. Schnakenburg, 1881 (Tartu : Schnakenburg). 66 lk. : värvilises kivitrükis kaaneill. ; 3000 eks.
  • 2. kimbukene. K. A. Hermann, 1892 (Tartu : K. A. Hermann). 186, [6] lk. ; 1100 eks.

Ado Grenzstein, pseud. A. Piirikivi, 1849-1916,

ajakirjanik, kooliõpetaja ja luuletaja. Sündinud Viljandimaal Tarvastu v. talurentniku pojana. Õppis Tarvastu kihelkonnakoolis ja 1871-74 Valgas Cimze seminaris. 1878-80 õppis Viini pedagoogiumis ning oli Viini ülikoolis vabakuulaja.Töötas köster-kooliõpetajana Audrus ning õpetajana Tartu õpetajate seminaris. 1881 asutas ajalehe Olevik ja oli kuni 1901 selle vastutav toimetaja. Sattus vastuollu J. Tõnissoni rahvusliku poliitikaga, teda süüdistati venestusele kaasaaitamises. 1901 lahkus Eestist, suri Prantsusmaal. - Vt. ka: Lugulaulud.

  • Laulud ja salmid. Tartu : A. Grenzstein, 1888 (Tartu : A. Grenzstein). 256, IV lk., 1 leht kivitrükis portr. : ill. kaas ; 550 eks. - A. Grenzsteini teine luulekogu, sisaldab palju isamaalist luulet, tuntuim neist “Võõrsil” (“Üksinda, pean võõrsil rändama...”), valme ja mõttesalme. Eesti lasteluule klassikasse on jäänud “Viisk, põis ja õlekõrs”.
  • Mõttesalmid. Jurjev : [s. n., 1899] (Tartu : A. Grenzstein). 28 lk. ; 1000 eks.

Juhan Kunder, 1852-1888,

näitekirjanik, luuletaja, kooliõpetaja ja ajakirjanik. Sündinud Viljandimaal Paistu khk. Holstre v. Pulleritsu k. taluperemehe pojana. Õppis Pulleritsu külakoolis, Paistu kihelkonnakoolis, Viljandi kreiskoolis ja 1872-75 Tartu õpetajate seminaris. Õpetas Tartu linnakoolis ning Rakvere elementaar- ja kreiskoolis. 1882 sooritas kreiskooliõpetaja eksami, 1886 õppis Kaasani ülikoolis vabakuulajana loodusteadust, 1887 asus õppima Peterburi õpetajate instituuti. 1885-86 Meelejahutaja toimetaja. Oli Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident, kuulus Aleksandrikooli peakomiteesse. Avaldas u. 100 raamatut: õpikuid, lasteraamatuid, muinasjutte, luulet, näidendeid.

  • J. Kunder'i Algupäralised luuletused. Tartu : K. A. Hermann, 1889 [kaanel: 1890] (Tartu : K. A. Hermann). 56, [2] lk. ; 1200 eks. (Eesti Kirjameeste Seltsi toimetused). - Juhan Kunderi teine luulekogu (esikkogu “Kümme laulu” ilmus 1876). Juhan Kunderi tuntuimad laulud on “Munamäel”, “Leinaja”, “Eesti mäel” (“Mu õnnis isa võttis kord käe kõrva mind …”).
 

Martin Lipp, 1854-1923,

kirikuõpetaja ja luuletaja. Sündinud Viljandimaal Tarvastu khk. Vooru v. rentniku pojana. Õppis Vooru külakoolis, Tarvastu kihelkonnakoolis, Valga kreiskoolis, Tartu gümnaasiumis ja 1871-74 Tartu ülikoolis usuteadust. Kirikuõpetaja Tartu Jaani koguduses, Saaremaal Kaarmal (ka sealse seminari direktor) ja alates 1884 kuni surmani Nõos. Tegeles kiriku- ja haridusloo ning suguvõsade uurimisega. Lipu pärand on üle 800 luuletuse, peamiselt vaimulik luule. Kirjutas ka ballaade.Tõlkis saksa klassikuid (ilmusid kogus „Päikse kullas“) ja soome kirjandust. - Vt. ka: Vaimulikud laulud.

  • Kodu Kannid. [1. kimp]. Jurjev : H. Laakmann, 1897. 176 lk. : tüpoehiskaas ; 2000 eks. - Selles kogus ilmus Martin Lipu tuntumaid luuletusi “Eesti lipp” (algselt pealkirjaga “Eesti, Eesti, ela sa!”).
  • Kodu Kannid. 2. kimp. Peterburi : J. Palmgren'i raamatukauplus, 1899 (Jurjev : Postimees). 256 lk. : tüpoehiskaas ; 1500 eks.
  • Lihtsad Lilled põllu peenralt ja niidu nõlvalt. Kodu kannide 3. anne. Tallinn : J. Ploompuu raamatukauplus, 1902 (Tallinn : А. Буш). 163, [1] lk. : tüpoehiskaas ; 2000 eks.
  • Päikse kullas : Uued luuletused. Tartu : K. Sööt, 1909. 223, [1] lk. : ill. kaas ; 1000 eks.

Jaan Bergmann, 1856-1916,

kirikuõpetaja, luuletaja ja tõlkija. Sündinud Kolga-Jaani khk. Soosaare v. talurentniku pojana. Õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis, Põltsamaa saksa elementaarkoolis, Tallinna gümnaasiumis ja 1877-82 Tartu ülikoolis usuteadust. Kirikuõpetaja Paistus alates 1884 kuni surmani. Tegi kaastööd ajakirjandusele, tõlkis antiikkirjandust, Piiblit (tõlge jäi tervikuna avaldamata), oli „Uue Lauluraamatu“ (1900) keeleline redigeerija. Tegeles luuleteooriaga, avaldas artikli „Luulekunstist“ Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamatus (1878). 1901-05 Lastelehe toimetaja. Tuntud on tema Muinas-Eesti ainelised ballaadid. - Vt. ka: Vaimulikud laulud.

  • J. Bergmann’i Laulud. Jurjev : M. Varesi raamatukauplus, 1901 (Tartu : K. Mattiesen). VIII, 328 lk. ; 700 eks. Ilmus ka iluköites. - J. Bergmanni ilmaliku luuleloomingu kokkuvõte, sisaldab ka tõlkeid, eriti ballaadidest (Bergmannil “jutulaulud”). 
 

Matthias Johann Eisen, pseud. Mag. A. Nooli, 1857-1934,

kirikuõpetaja, kirjamees, folklorist ja luuletaja. Sündinud Läänemaal Vigala khk. Oese k. kooliõpetaja pojana. Õppis Lihula elementaarkoolis, Pärnus Ülejõe algkoolis, Haapsalu kreiskoolis, Pärnu gümnaasiumis ja 1879-85 Tartu ülikoolis usuteadust. 1885-88 Karjalas ja Ingerimaal kirikuõpetaja, 1888-1912 Kroonlinnas eesti-soome-rootsi koguduse õpetaja, alates 1912 Tartus gümnaasiumiõpetaja. Rahvaluule koguja ja publitseerija ning viljakas kirjamees, avaldas üle 200 raamatu. Koostas antoloogia „Eesti Luuletused“ (1881) ja selle parandatud ja täiendatud väljaande „Uued Eesti Luuletused“ (1888). Tõlkis eesti keelde „Kalevala“. M. J. Eiseni isamaalauludest on tuntuim “Eestlane olen ja eestlaseks jään!”. Ta viljeles ka eepilist luulet Faehlmanni müütide ning eesti ajaloo ainetel. - Vt. ka: Lugulaulud ; Vaimulikud laulud ; Laulikud ja salmikud ; Antoloogiad.

  • Sädemed. Tartu : Schnakenburg, 1885 (Tartu : Schnakenburg). 105, [3] lk. ; 1200 eks.
  • Laulik / Magister Nooli-Aleksandri luuletused. Narva : R. Põder, 1902. 64 lk. ; 2000 eks.
  • Minu laulud / Luuletanud Mag. A. Nooli. Tartu : K. A. Hermann, 1890. 74, [6] lk. ; 1000 eks.
 

Koostajad: Sirje Lusmägi ja Tiina Ritson
Eesti Rahvusraamatukogu 2011

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia