Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

Sissejuhatus/Introduction | 1856 | 1901 | 1910 | 1919 | 1928 | 1930 | 1940 | 1957 | 1968 | 1980 | 1991 | 2010

1856

Geometrischer plan der Gouvernements-Stadt Reval – esimene trükitud linnaplaan

19. saj. keskpaigaks oli linnaelanike arv kasvanud juba 24 000ni. See tähendas uute alade hoonestamist ja vajadust uuesti mõõdistada. 1851. a. sai linnamaamõõtjaks Ferdinand Friedrich Adamson, kelle tegevuse ajal koostati Tallinna käsikirjaline plaan mõõtkavas 1:2100. Selle plaani alusel koostas ja kirjastas Franz Kluge 1856. aastal esimese trükitud Tallinna linna plaani.
Plaani kirjastamise ajal kuulus Tallinn veel kindluslinnade hulka, seetõttu on kõik sõjalise tähtsusega piirkonnad – bastionide vöönd koos ümbritseva glassiiga, sadamatehased ehk Admiraliteet ja Kaitsekasarm (hilisem Patarei vangla) – jäetud valgeks, ilma kaardijooniseta. Kõik kinnistud olid varustatud kreposti- ehk kinnistunumbriga, mis anti 18. saj. lõpus ning kehtis kuni 1940. a. Oli kolm eraldi numeratsiooni: Vanalinnale ehk all-linnale, Toompea linnaosale ja alevikvartalitele ehk Tallinna eeslinnale. Kuna kaardi kirjastamine kestis küllaltki pikka aega, siis ei kajasta plaan vahepeal toimunud muutusi, nagu näiteks 1854. a. suure osa Kalamaja linnaosa mahapõletamist sõjaväevõimude korraldusel. Väejuhatus kartis, et Inglismaa ja Prantsusmaa laevastik tungib Kalamajja ja seejärel sealsete hoonete varjus edasi.
1856. a. linnaplaan kajastab ka ühe perioodi lõppu. Kuna Tallinn oli alates Põhjasõjast olnud kindluslinn, olid paljud militaarvõimude huvides tehtud piirangud pidurdanud linna arengut. Lüüasaamine Krimmi sõjas (1854-1855) tõestas Vene võimudele, et Tallinna-taolised linnad ei õigusta end kindlustena. Maapoolsed muldkindlustuste osad anti tsiviilvõimudele üle 11. jaanuaril 1858. a., kuid kindluse lõplik üleandmine venis. 1864. a. toimus Tallinna kinnisvarade hindamine ning seoses sellega tehti ulatuslikke mõõdistustöid. Hindamistööde materjalid avaldati trükis 1865. a. - „Taxation der Immobilien der Gouvernements- und Hafenstadt Reval” ning atlasena ilmus ka kaardimaterjal - Atlas zu der im Jahre 1865 ausgeführten Taxation der Immobilien der Gouvernements- und Hafenstadt Reval”. Kuna Tallinn ei olnud enam kindluslinn, siis on bastionide vöönd juba täielikult välja joonistatud.
Kahe nimetatud linnaplaani vahele jääva kümnekonna aasta jooksul olulisi muutusi ei toimunud ja ainult kindluslinna staatuse kaotamisest ei piisanud linna kiiremaks arenguks. Järeleandmisi oli vaja teha ka omavalitsuse tasandil. Suurte privileegidega harjunud majanduslik kõrgkiht ei olnud valmis võimu jagama uute tegijate ja konkurentidega, määrates end ise kaotajapooleks.

 

Geometrischer plan der Gouvernements-Stadt Reval – the first printed town map

By the middle of the 19th century the town’s population had grown to 24,000 people. That brought the need to carry out new (land) surveys and to create new areas for building. In 1851 Ferdinand Friedrich Adamson became the new town surveyor; during his time in post the manuscript of the Tallinn map (1:2100) was compiled. On the basis of that map Franz Kluge compiled and published the first printed map of Tallinn in 1856.
At the time of publishing the map, Tallinn was still a fortress. Because of that all military areas – the bastions zone together with the surrounding glacis, the harbour factories or so called Admiraliteet (Admiralty) and the Kaitsekasarm (Defence Barracks) later called Patarei (Battery) Prison – have not been shown, or given any indication on the map. All properties had a krepost – a property registration number; all properties were given such numbers at the end of the 18th century and these numbers were valid till 1940. There existed three different kinds of numbering: for the Old Town (town centre), the Toompea district, and the borough quarters or Tallinn suburbs. As the publishing of the map took a rather long time, some changes in the town were not reflected on the map, like the burning down of a large area of the Kalamaja district in 1854 on the command of the military powers. The military headquarters were afraid that the navies of Great Britain and France would attack Kalamaja and by using the buildings of Kalamaja for shelter, would conquer Tallinn.
The town map of the year 1856 also reflects the end of one period in history. Since the Northern War Tallinn had been a fortress-town and many restrictions ordered by the military powers had slowed down the development of the town. Losing the Crimean War (1854-1855) proved to the Russian rulers that towns like Tallinn did not justify their existence as fortress-towns. The land-side glacis areas were handed over to the civilian powers on 11 January 1858, but the final transfer of the fortress itself was delayed till 1864. An assessment of Tallinn’s properties was carried out in 1864 and, because of that, extensive land surveys were conducted. The results of the assessment were published in 1865: Taxation der Immobilien der Gouvernements- und Hafenstadt Reval and maps in the form of an atlas were published in Atlas zu der im Jahre 1865 ausgef¸hrten Taxation der Immobilien der Gouvernements- und Hafenstadt Reval. As Tallinn was no longer a fortress, the bastions zone was now shown in full.
In the ten years between publishing the two town maps no big changes were made in the town, but abandoning the status of a fortress-town alone was not enough to permit the faster development of the town. Concessions were also needed at local government level. The wealthy business people who were accustomed to big privileges were not ready to share power with new actors and competitors in the field. This is why they themselves became the losers.

 

Vanalinn. Suurem osa tallinlasi elas all-linnas, mida praegu nimetame Vanalinnaks.
Old Town. The majority of the citizens lived in the town centre, which nowadays is called the Old Town.

 
 

Pirita.
18. saj. keskel oli Pirita Tallinna lähiümbruse kõrvaline koht, kuhu võõrad sattusid harva.
In the middle of 18th century Pirita was a remote place outside Tallinn, where strangers rarely ventured.

Vana turg. Kindluslinna staatusel ja sellega seotud piirangutel oli oma osa ka selles, et ehitustegevus piirdus väiksemate ümberehitustega. Keskaegsed fassaadid domineerisid jätkuvalt.
The Old Market square. Due to the status of a fortress-town, and the restrictions because of this status, not much was built in town; only smaller reconstruction works were carried out. Medieval facades still dominated in the Old Town.

 
 

Toompea loss. Eeslinna alad ei ulatunud mõnel pool kuigi kaugele ning meenutasid sageli maamiljööd.
Toompea castle. Suburban areas did not extend very far and often resembled the countryside.

Viru väljak. Viru väljaku piirkond oli pikka aega hoonestamata ja tühi.
Viru Square. For a long time the site of Viru Square stayed empty and was not built up.

 
 

Harju tänav. Selline vaade oli Harju tänava suunas veel 1860. aastateni, kui rajati Komandandi tee, alustati Mayeri trepi ja Jaani kiriku ehitamist ning veidi hiljem Kaarli puiestee rajamist.
Harju Street. This was the view towards Harju Street till 1860, when Komandandi Road was built, and Mayer’s stairs and Jaani Church, and slightly afterwards Kaarli avenue too, were started.

Nicolai Gymnasium. Kindluslinna olemasolu avaldas mõju konservatiivsele mõttelaadile. Tallinlased hindasid oma linna ning selle kultuurilugu. Tallinna traditsioonide hoidmisel oli üheks keskseks kantsiks 1631. a. asutatud Tallinna Gümnaasium, mis kannab praegu Gustav Adolfi Gümnaasiumi nime.
The fortress-town as such encouraged conservative thinking. The citizens of Tallinn greatly valued their Old Town and its cultural history. The central institution to preserve the traditions of Tallinn was a grammar school Gymnasium Revaliense created in 1631, now called Gustav Adolf Gümnasium.

 
 

Badesalon in Catharinenthal. 19. saj. I poolel kujunes Tallinnast tuntud kuurortlinn. 1830. aastatest sai Kadriorust olulisim kuurort, mis oli aastakümneid Peterburi eliidi populaarseim puhkekoht. Külaliste teenindamiseks rajati uus supelasutus soojade ja külmade merevannidega. „Supelsalongis” olid raamatukogu, lugemistuba, kontserdisaal, restoran jm. vajalik kuurordis puhkajatele.
In the first half of the 19th century Tallinn became a well-known resort. From the 1830s Kadriorg became the most important spa and was very popular among the St Petersburg elite for decades. A new bathing institution with hot and cold seawater pools was created to please the visitors. In this new institution there was a library, reading room, concert hall, restaurant and other facilities for clients.

Geometrischer Plan der Gouvernements-Stadt Reval / [F. F. Adamson]. – 1:8400. – Reval : Verlag von Franz Kluge, 1856 (Berlin : W. Hagelberg). – 40x64 cm.

Karte des 1-ten u. 2-ten Stadt-Quartals der Gouvernements-Stadt Reval. – Leht atlasest / A page from the atlas: Atlas zu der im Jahre 1865 ausgeführten Taxation der Immobilien der Gouvernements- und Hafenstadt Reval.

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia