Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

Sissejuhatus/Introduction | 1856 | 1901 | 1910 | 1919 | 1928 | 1930 | 1940 | 1957 | 1968 | 1980 | 1991 | 2010

1910

Esimesed eestikeelsed Tallinna plaanid

Väikese rahva püsimajäämine suurte kultuuriruumide piirimail eeldab kohalikult rahvalt mitte ainult oma pärandi hindamist ja hoidmist, vaid ka suuremat konkurentsivõimet. Hea hariduse omandamises nähti ainukest reaalset võimalust majandusliku olukorra parandamisel. Sageli see ei leidnud võõrvõimude ja mõjuvõimsa kohaliku aadli toetust, küll aga võtsid paljud luteri kiriku õpetajad hariduse edendamise oma südameasjaks. Kui puudus koolis õppimise võimalus, omandasid lapsed kodus lugemis- ja kirjutamisoskuse. Venemaa impeeriumi statistiliste materjalide järgi oskas 1870. aastatel 95% eestlastest lugeda. Sisuliselt oli talupoegade seas kirjaoskus üldlevinud, mis ei olnud tüüpiline paljudes Euroopa maades. Näiteks 19. saj. keskel tundus prantsuse rännumeestele haruldane, kui kasinates tingimustes elanud eesti talupojad oskasid lugeda ja kirjutada. Olude vabanemisel suurenes järk-järgult ka eesti haritlaste arv.
Euroopas 19. saj. keskel levinud rahvuslikud meeleolud jõudsid peagi ka Eestisse. 20. saj. algul oli rahvusliku liikumise raskuskese otsustavalt nihkunud Lõuna-Eestist Tallinna. 1904. aasta linnavolikogu valimistel said eestlaste saadikud kõige enam hääli.
Esimene eestikeelne Tallinna linna plaan ilmus 1907. a., väljaandjaks insener Herman Voldemar Reier. Kahjuks on plaan muutunud bibliofiilseks harulduseks ja seda ei ole üheski Eesti raamatukogus. Järgmised eestikeelsed Tallinna linnaplaanid ilmusid seoses 1910. aasta suvel peetud VII üldlaulupeoga. Siin esitatud plaanile on märgitud Suur-Tartu mnt. äärne laulupeoplats, kus toimuski ainult üks, VII üldlaulupidu. Sama aasta sügisel rajati samale kohale Laulupeo tänav. Ära on märgitud ka tulevase „Estonia” teatri asukoht. Enne Esimest maailmasõda ilmus veel Kluge&Ströhmi ning Pharuse koostööna „Pharuse-kaart Tallinna linnast”. Analoogilised plaanid ilmusid saksa ja vene keeles. Eesti keel oli omandanud teistega võrdväärse staatuse. Sama tendentsi võib märgata postkaartidel.
Samal ajal toimusid Tallinnas ka muud muutused. Vahetult enne I maailmasõda rajati Tallinna ümbrusse võimas mere- ja maakindlustuste süsteem (Peeter Suure merekindlus) ning Tallinnast sai Balti laevastiku peamine baas. Uue sõjasadama kõrval rajati kolm suurt sõjalaevade tehast. Tallinna rahvastik, mis 1910. a. paiku oli umbes 100 000, kasvas 1917. aastaks ligi 160 000 inimeseni. Suur osa uutest elanikest oli pärit Venemaalt. Aastail 1915-1918 ilmus rohkem kui kunagi varem venekeelseid linnajuhte ja -plaane. Vene sõjaväe lüüasaamine Saksa vägedelt sundis tolleaegseid võime juba 1917. a. Tallinnast evakueerima suurt osa venekeelsetest elanikest. Seega lahkus äsja Tallinna asunud noorepoolne vallaline rahvas sama kiiresti ja valutult, kui ta mõned aastad varem siia toodi.

 

Tallinn city map – one of the first maps in the Estonian language

The survival of a small nation on the edge of big cultural areas requires from the locals not only the treasuring and preservation of its heritage, but also a greater capacity for competition. Gaining a good education was seen as the only real possibility of improving one’s economic situation. Often no support was forthcoming from foreign powers or from the influential local bourgeoisie. However, many Lutheran vicars devoted themselves to developing peoples’ education. If there was no possibility of studying at a school, children learned to read and write at home. According to Russian imperial statistics, 95% of Estonians could read in the 1870s. Literacy was widespread among the peasants, which was not typical for many European countries. For example, in the middle of the 19th century it seemed surprising to French travellers that the Estonian peasants who lived in very poor conditions could read and write. When the situation in the country became freer, the number of Estonian intellectuals grew too.
The nationalistic mood spreading in Europe in the mid-19th century soon reached Estonia also. At the beginning of the 20th century the centre of the nationalist movement had definitely moved from South Estonia to Tallinn. In 1904 at the elections for the town council the Estonian candidates got most of the votes.
The first Tallinn map in the Estonian language was published in 1907 by an engineer, Herman Voldemar Reier. Unfortunately, the map has become a bibliophilic rarity and cannot be found in any library. The next Tallinn maps to appear in the Estonian language were published in connection with the 7th Song Festival of 1910. On this map the song festival square (Laulu pidu plats) is located near Suur-Tartu Road – the 7th Song Festival was the only time this site was used. In the autumn of the same year, Laulupeo Street was built. The location of the future Estonia theatre has also been shown on the map. Before the First World War Kluge & Ströhm also cooperated with Pharus to publish Pharus’s map of Tallinn. Similar maps were also published in German and Russian. The Estonian language had gained equal status with these languages. The same tendency can be seen on the postcards too.
At the same time there appeared in Tallinn other big changes. Just before the First World War a mighty sea and land fortress system (Peter the Great’s Sea Fortress) was created near Tallinn and Tallinn became the main base for the Baltic Navy. Next to the new military harbour three big warship building yards were established in Tallinn. The Tallinn population, which in 1910 had been approximately 100,000, by 1917 had grown to around 160,000 people. The majority of the new citizens came from Russia. In 1915-1918 more Russian language town maps and guides were published than ever before. The German defeat of the Russian Army in 1917 led the Government to evacuate most of the Russian-speaking inhabitants. Thus, young unmarried people who had recently moved to Tallinn left again as quickly and as painlessly as they had been brought here some years before.

 

Toompark.
Aastatel 1905-1907 tehti Toompargi idaosa avalikuks pargiks. Vallipealne jalgtee viis Toompuiesteeni.
In the years 1905-1907 the eastern part of the Toompark was opened to the public. The path on the rampart led to Toompuiestee.

 
 

Uus turg. „Estonia” teatri taga ning Saksa Teatri (praegu Draamateatri) kõrval olnud haljasala kohal asus 1896.-1948. a. Uus turg.
New Market. From 1896 to 1948 the New Market was situated in the nowadays green area behind the Estonia Theatre and next to the German Theatre (now the Drama Theatre).

„Estonia” teater. Kuna enamik Tallinna eestlastest elas eeslinnades, projekteeriti 1913. a. valminud „Estonia” teatri peafassaad samuti eeslinna poole.
Estonia Theatre. As the majority of Estonians living in Tallinn lived in the suburbs, the main façade of the Estonia Theatre (1913) was designed to face the suburbs.

 
 

Eesti pangamaja Tallinnas. Arhitekt Eliel Saarineni projekti järgi 1912. a. valminud juugendstiilis büroo- ja üürimajas asus Tallinna eestlastele kuulunud pank, Tallinna Vastastikune Krediidiühisus.
Estonian bank. The Jugendstil office and residential building designed by architect Eliel Saarinen in 1912 housed a bank that was established by and belonged to Estonians – Tallinna Vastastikune Krediidiühisus (Tallinn Mutual Credit Association).

Jaani kirik (1867). 1917. a. kuulus Jaani kogudusse 30 000 liiget.
Jaani Church (1867). In 1917 the Jaani congregation had around 30,000 members.

 
 

Toompea uuel trepil. Bürgermeister Carl August Mayeri eestvõttel rajatud Harjumäe treppi laiendati 1890. ja 1907. a. 1880. aastatel paigaldati trepile malmvaasid.
Harjumäe steps, created on the initiative of the Burgomaster Carl August Mayer, were extended in 1890 and in 1907. In 1880s cast iron vases were placed beside the steps.

Vaade Tõnismäelt Toompeale 20. saj. algul. Vaid üksikud muutused, nagu Toompeale rajatud Aleksander Nevski katedraal, eristavad seda linnavaadet paarkümmend aastat varasemast.
View from Tõnismägi to Toompea at the beginning of the 20th century. Only a few changes, like the Alexander Nevski Cathedral, created at Toompea, differentiate the town view shown here from that of a couple of decades earlier.

 
 

Patkuli trepp, mis rajati 1903. a., ühendas all-linna ja Toompead.
Patkul steps, built in 1903, connected the town centre and Toompea.

Pharuse-kaart Tallinna-linnast. – 1:12 000. – Tallinn : Kluge & Ströhm,[1911] (Berlin : Pharuse litogr. ; J. ja A. Paalmann). – 42x58 cm + lisa (VIII, 16 lk.)

Tallinna linna plaan. – 1:8400. – [Tallinn : G. Pihlakase kirjastus?, 1909] (РЕВЕЛЬ : Г. БЕЛАУ). – 57x70 cm. – Pöördel tänavanimede loend / Verso: street names index.
Plaanile on märgitud Suur-Tartu mnt. äärne laulupeoplats, kus toimuski ainult üks, VII üldlaulupidu. Sama aasta sügisel rajati samale kohale Laulupeo tänav. Ära on märgitud ka tulevase „Estonia” teatri asukoht.
On this map the Song Festival Square (Laulu pidu plats) is located near Suur-Tartu Road – the 7th Song Festival was the only time this site was used. In the autumn of the same year, Laulupeo Street was built. The location of the future Estonia theatre has also been shown on the map.

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia