Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

Sissejuhatus/Introduction | 1856 | 1901 | 1910 | 1919 | 1928 | 1930 | 1940 | 1957 | 1968 | 1980 | 1991 | 2010

1919

Esimesed plaanid Eesti Vabariigis

Lühikesel ajavahemikul Punalaevastiku Tallinnast lahkumise ja Saksa vägede sissetuleku vahel kuulutati 24. veebruaril 1918. a. välja Eesti iseseisvus. Saksamaa majandusliku olukorra halvenemise ning seal 3. novembril puhkenud revolutsiooni tõttu lahkusid kiiresti ka siinsed okupatsiooniväed. Paraku jäi rahulikuks taastamistööks vähe aega. 28. novembril 1918 tungisid Punaarmee ülekaalukad jõud Eestisse. Lahingutega Narva all algas 14 kuud kestnud Vabadussõda. Kui arvestada mõlema poole eesmärke, siis lõppes Vabadussõda Eesti võiduga, Eestil õnnestus iseseisvust kaitsta. 2. veebruaril 1920. a. sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping.
Algas rahulik ülesehitustöö. Võõrvõimud olid Eestist ära viinud suurtes kogustes tooraineid ja seadmeid ning tekitanud olulisi purustusi. Lühikese ajaga tuli otsustada edasine arengutee. Üks võimalus oli jätkata senist süsteemi, kus majanduselu veduriteks olid meie oludes hiiglaslikud suurtööstused. Otstarbekamaks peeti aga esmajärjekorras kodumaisele turule orienteeritud tööstuse korrastamist, mis oleks hiljem suuteline suurendama eksporti. Analoogiline oli valik teedeehituses. Moodsate asfaltteede ehitamise asemel seati eesmärgiks saavutada esmalt olukord, kus kogu Eesti tihe teevõrk oleks pidevalt hooldatud ning aitaks kaasa arengule kogu riigis. Muidugi suutis mõnigi tsaariaegne suurtööstus uutes oludes edukalt edasi tegutseda, näiteks Tallinnas Ülemistel asunud Põhja Paberi- ja Tselluloosivabrik, mille edu sõltus suuresti erakordselt võimeka tööstusjuhi Emil Fahle tegevusest. Koos Vabadussõjaga muutus Tallinna rahvuslik koosseis. Suur osa sakslasi siirdus Saksamaale või mujale, Tallinna aga asus punase terrori eest põgenenud vene haritlasi, ametnikke, sõjaväelasi ja majandustegelasi koos peredega. Paljud neist olid hiljem tähtsatel ametikohtadel riigiametis ja majandusvaldkondades.
Esimene Tallinna plaan Eesti Vabariigis trükiti juba Vabadussõja ajal Tallinna ainsas korras olevas kivitrükikojas. See ilmus 20. veebruaril 1919. a. Kuna tiraaž varsti lõppes, anti juba juulis välja kordustrükk. Näib, et sõjaväetopograafid ei jäänud selle plaaniga rahule. Täiesti uue joonisega Tallinna plaan, mille autor oli sõjaväetopograaf alamkapten Frits Oja, ilmus 1922. a. Juba 1920. a. hakkasid vähehaaval tööle teisedki kivitrükikojad ja tekkisid kaardikirjastajad. Tolleaegsed linnaplaanid on sageli ühevärvilised, halva trükikvaliteediga ja ilmumisaastata, nende kirjastajad ongi piirdunud ühe plaaniga ja seejärel kadunud. Üks huvitavamaid vabariigi algusaastate plaane on ilmunud kirjastusühingult Rahvaülikool. Kahjuks on plaanil kujutatud situatsioon muutmata ja see vastab olukorrale enne 1917. a. Aastateks 1922-1923 oli riik stabiliseerunud ning tekkisid uued kirjastused, mis andsid linnaplaane välja juba mitme aasta jooksul.
Postkaartide saatmine oli muutunud väga populaarseks. Kaart saadeti näiteks enne külla saabumist või pühadeks: jõuludeks, uusaastaks ja lihavõtteks. Ringlusse tuli üha enam Eesti toodangut.

 

First maps of the Estonian Republic

In the short period between the Russian Navy leaving Tallinn and the German Army marching in on 24 February 1918, Estonian independence was declared. Because the German economy was declining and the revolution of 3 November broke out, the occupation forces in Estonia left quickly. Unfortunately, there was not enough time for peaceful restoration works. On 28 November 1918 the Russian Army with its superior numbers invaded Estonia. Battles near Narva signalled the start of the War of Independence, which lasted 14 months. Bearing in mind the goals of both sides, the War of Independence ended in victory for the Estonians. Estonia succeeded in defending its independence. On 2 February 1920 the peace treaty was negotiated in Tartu between the Republic of Estonia and Soviet Russia.
The period of peaceful restoration began. It was very difficult to begin this restoration, because foreign powers had taken away large quantities of raw materials and facilities from Estonia and had left behind a damaged infrastructure. The future development had to be decided in a very short time. One possibility was to continue the existing system, in which huge industries provided the engine of the economy. First of all it was considered more purposeful to regulate the industries operating in the domestic market and which would later be capable of increasing exports. The same choice had to be made in the road building sector. Instead of building modern covered roads it was decided to achieve a situation in which the whole Estonian road network was constantly maintained, which would benefit the whole country. Of course, several big industries from tsarist times could still operate successfully under the new conditions. For example in Tallinn, the Northern Paper and Cellulose Factory (Põhja Paberi- ja Tselluloosivabrik) situated in Ülemiste, whose success mainly depended on the activities of the extremely capable leader Emil Fahle. After the War of Independence the national profile of Tallinn’s population had changed. The greater part of the German population had gone back to Germany or elsewhere. Because of the red terror many intellectuals, officials, military staff and economists together with their families had fled from Russia. Many of them later obtained important governmental positions and were active in the economic field in Estonia.
The first map of Tallinn in the Republic of Estonia was already published during the War of Independence at the only functioning lithographic printing house in Tallinn. It appeared on 20 February 1919. As the first edition was soon sold out, the first reprinting was in July. It seems that the military topographers themselves were not satisfied with that map. A completely newly drawn map of Tallinn, made by the military topographer and captain Frits Oja, was published by Military Topographic Department (Sõjaväe Topograafia osakond) in 1922. Already in 1920 other lithographic printing houses had started to operate, and map publishers appeared. The town maps of those days are often monochrome, are of poor quality and lack the year of printing. There were even publishers who disappeared after printing only one map. One of the most interesting maps of the first years of Independence was from the publishing association Rahvaülikool. By 1922-1923 the state had stabilized and new publishers emerged, who published town maps over several years.
Sending postcards became very popular. It became a tradition to send a postcard before a visit or for holidays: for Christmas, for the New Year or for Easter. More and more of Estonia’s own products started to circulate.

 

Vaade Suur-Karja tänava suunas 1920. aastate algul. Taamal paistavad Niguliste ja Toomkirik.
View towards Suur-Karja Street in the beginning of the 1920s. In the background – Niguliste Church, and further on, the Dome Church.

 
 

Uus turg oli alati rahvarohke. Esiplaanil turuhoone, selle taga „Estonia” teater ja Reaalkool. Paremale jääb Tallinna Saksa Teater.
The New Market (Uus turg) was always very crowded. In the front is the market building, behind it the Estonia Theatre and the Tallinn Reaalkool (The Tallinn Secondary Science School). On the right: Tallinn’s German Theatre.

Pika Hermanni torn. 1371. a. rajatud ning 15. saj. lõpus praeguse kõrguse (45,6 m) ja kuju saanud torni tipus lehviv lipp sümboliseerib Eestis kehtivat võimu.
Tall Hermann’s Tower, which was built in 1371 and got its present height (45.6 metres) and shape in the 15th century. The flag on top of the Tower symbolizes the existing power in Estonia.

 
 

Mälestussammas Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajaile ja õpilastele. Skulptor Ferdi Sannamehe kavandi järgi valmistatud mälestussammas avati 13. novembril 1927. a.. Nõukogude ajal  23. septembril 1940 mälestussammas eemaldati. 28. augustil 1941 paigaldati see uuesti oma kohale. Sammas püsis 29. märtsini 1948, mil see taas hävitati. Mälestussammas püstitati kolmandat korda 23. veebruaril 1993.
A monument in memory of Tallinn teachers and students killed during the War of Independence was inaugurated on 13 November 1927 (designed by Ferdi Sannamees). During the Soviet period, on 23 September 1940 the monument was taken down. On 28 August 1941 it was put back to its place. The monument stayed in its place till 29 March 1948 when it was broken up. On 23 February 1993 the monument was restored.

Toompea loss. Toompea linnuse lagunenud idatiiva alusmüürile rajati arhitekt Johann Schultzi projekti järgi 1767-1773 hilisbarokse fassaadiga Toompea loss. Toompea linnuses ja seejärel lossis on alati asunud kõrgem võim Eestis. See traditsioon jätkub tänaseni.
Toompea Castle, with a late baroque façade, was built in 1767-1773 on the foundation of the ruined east wing of the Toompea fortress and according to architect Johann Schultz's blueprint. The highest power of Estonia has always been seated in the Toompea Fortress and its successor, the Toompea Castle. This tradition has been kept till today.

 
 

Vaade Toompea suunas Vabaduse väljaku poolt. Tallinna linnapilt on ere näide eri aegade ja kultuuride ladestustest.
View of Toompea from Vabaduse Square. The view of Tallinn is a good example of different cultures at different times.

Peeter I mälestussammas. 29. novembril 1910. a. püstitati praegusele Vabaduse platsile Peeter I mälestussammas. See kui võõrvõimude sümbol kõrvaldati 1922. a.
A Monument to Peter the Great. On 29 November 1910 a Monument to Peter the Great was built in the nowadays Vabaduse Square. It was removed in 1922 as a symbol of foreign power.

 

Tallinna linna plaan. – 1:12 000. – [Tallinn] : Rahvaülikool, [1921]. – 46x74 cm. – Ilmunud ka koos Esimese Tallinna kaubandus-aadressraamatuga. / Published together with the First Tallinn trade address book.

Tallinna plaan. – [ca 1:10 500]. – [Tallinn] : Sõjaväe topograafia osakond , [1919]. – 55x74 cm.

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia