Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

Sissejuhatus/Introduction | 1856 | 1901 | 1910 | 1919 | 1928 | 1930 | 1940 | 1957 | 1968 | 1980 | 1991 | 2010

1928

Tallinna plaan / Üldise Ajakirjanduse Kontor (G. Paju)

Tallinna hoogne areng, mis sõdade ja revolutsioonisündmuste tõttu oli pidurdunud, võis nüüd taas jätkuda. 1920. aastatel suurenes Tallinna rahvastik aeglaselt. Kui 1923. aastal elas linnas 128 000 elanikku, siis 1930. aastaks kasvas see 130 000ni. 1. jaanuaril 1928 teostus raha- ja pangareform. Markade ja pennide asemel võeti kasutusele kroonid ja sendid, kroon viidi kulla alusele. Pikaajaliste krediitide andmine tööstusele, ehitusele ja laevandusele läks vastloodud Pikalaenu Panga kompetentsi. Majanduse stabiliseerimine mõjus soodsalt ka ehitustegevusele. Eriti intensiivselt toimus see äärelinnades, mille tõttu linna-kehandi muutused paistsid märksa enam silma kui raudteeringiga ümbritsetud kesklinnas. Paraku ei jõutud kõiki muutusi operatiivselt uutele linnaplaanidele kanda.
1920. aastatel oli juhtivaks Tallinna linnaplaanide väljaandjaks kirjastus Üldise Ajakirjanduse Kontor (G. Paju). Plaanidel puudus väljaandmisaasta ning need ilmusid koos muude trükiste, s-h. võõrkeelsete linnajuhtidega. Siin esitatud 1928. aastaga dateeritud Tallinna plaan ilmus koos IX üldlaulupeo ja Tallinna juhiga. Kaardijoonis on sama, mis u. 1923. a. Rahvaülikooli kirjastatud Tallinna plaanil. Lisandunud on Kaarli puiestee ja Vabaduse väljak, plaanile on märgitud hipodroomi asukoht, linnaosade piirid ja uued tänavanimed. Eeslinnades toimunud muutused kajastuvad alles 1930. aasta plaanidel. Jooksvaid sündmusi ja tegevusi annavad aga hästi edasi postkaardid.

 

Plan of Tallinn / Office of General Journalism (G. Paju)

After years of degradation because of wars and revolution, Tallinn resumed its progress in the 1920s. The city’s population was growing slowly – 128,000 inhabitants in 1923 had become 130,000 by 1930. Monetary and bank reform was carried through on 1 January 1928. Mark and penny were replaced by kroon and cent, the kroon receiving validity in gold. The task of giving long-term credit to industries, construction and shipping was taken on by the newly founded Bank for Long-term Loans. Economic stability had a positive effect on construction activities which intensified especially in Tallinn’s suburbs where changes were more clearly visible than in the centre of town, which was surrounded by railway lines. Those changes unfortunately were not always recorded on new maps of the city.
G. Paju’s company was the leading publisher of city maps by the 1920s. Their maps lacked any publishing date and were published in various printed materials, including foreign language city guides. The map presented here, dating from 1928, appeared with a guide to Tallinn and the 9th National Song Festival. The map’s content is broadly the same as that of a Tallinn plan published by the Rahvaülikool as late as about 1923. The only additions are the printed names of Kaarli Avenue and Vabaduse (Freedom) Square, the location of the Hippodrome, the border lines of city districts and new street names. Changes in the suburbs would not be recorded until the new city maps appeared in the 1930s. The events and activities of that period are best viewed on postcards.

 

Viru väljakule koondusid Narva, Tartu ja Pärnu maantee. Väljakut kasutati tähtsamate miitingute ja rongkäikude kohana.
Viru Square was where the roads coming from Narva, Tartu and Pärnu met and the square served as a favorite location for meetings and processions.

 
 

Vabaduse väljak. 1925-1926 Riia arhitekti Fridrihs Skujinsi projekti järgi rajatud luksuskino „Gloria Palace” ja arhitekt Robert Natuse projekti järgi 1932. a. valminud 7-korruseline büroohoone Vabaduse väljakul. Veel 1930. aastate I poolel liikus Pärnu mnt. tramm läbi Vabaduse väljaku ning sealt edasi mööda Roosikrantsi tänavat.
Vabaduse Square. The appearance of Vabaduse Square was improved by the construction in 1925-1926 of the historic luxury cinema Gloria Palace by Riga architect Fridrihs Skujins, and the seven-storey office building by the architect Robert Natus in 1932. In the first half of the 1930s the city tram crossed Vabaduse Square and continued along Roosikrantsi Street.

Tondipoiste mälestussammas. Eesti rahuliku arengu seadis tõsisesse ohtu Nõukogude Venemaa korraldatud relvastatud võimuhaaramiskatse 1924. aasta 1. detsembril. Üritati vallutada valitsusasutusi, transpordi- ja sidekeskusi ning sõjaväeosi. Riigipööre kukkus läbi, sest ei leidnud rahva hulgas mingit poolehoidu. Juba samal päeval löödi mässajad tagasi. Piirile koondunud Nõukogude vägedele ei jõutud isegi ametlikku abipalvet saata. Putši ajal hukkus 44 inimest, sealhulgas 4 Tondi sõjakooli kursanti. Nende mälestuseks paigaldati peagi sõjakooli ette Tondipoiste mälestussammas. Monument hävitati 1941. a. ja taastati vanade fotode põhjal 2009. a.
A memorial to honour the ‘Tondi boys’. Stable progress in Estonia was seriously threatened by the armed coup d’état attempt on 1 December 1924. The rebels tried to conquer government, transport and communications institutions and military headquarters. The attempt failed as it found almost no support among the crowds and the rebels were crushed the very same day. The Soviet troops gathering behind the Russian border did not even receive an official appeal for help. However, 44 people were killed in this ‘putsch’, including four students from the Tondi military school. A memorial was soon erected in front of the school to honour the ‘Tondi boys’. The monument was destroyed in 1941 but reconstructed in 2009 using old photographs.

 
 

Kadrioru staadioni puittribüün valmis 1923. a. kevadel VIII üldlaulupeo laululavana. Arhitekt Karl Burmani (seenior) projekti järgi rajatigi laululava sellisena, et teda oli kerge kasutada sporditribüünina. Puittribüün püsis 1936. aastani, siis hakati tegema ettevalmistusi raudbetoontribüüni ehitamiseks.
The wooden stands of the Kadriorg stadium were completed as a stage for singers in the spring of 1923 for the 8th Song Festival. Architect Karl Burman Sr’s project foresaw the stage being easily usable also as a sports stadium stand. It stood until 1936 when preparations began to build a ferroconcrete structure instead.

Viru tänav. Viru värava ehk Savivärava (Lehmporte) esialgne nimi tulenes Viru väljaku kohal asunud suurtest saviaukudest. Kunagi oli väravaesine ala surutud kõrge Viruvärava bastioni haardesse. Säilinud tornid olid varem eesvärava külgtornid, kahele poole müüri raiuti avad jalakäijate jaoks.
Viru Street. The name of the Viru Gate or Clay Gate (Lehmporte) originated from the clay digging pits situated on the site of present-day Viru Square. The area in front of the gates used to be squeezed into the enclosure of the tall Viru Gate bastion. The towers that have survived to our day were actually the side towers of the front gate while pedestrians entered through passages on either side of the gate.

 
 

IX üldlaulupidu. 30. juunist 2. juulini 1928 toimus Tallinnas IX üldlaulupidu, millel osales 436 koori ja orkestrit enam kui 15 000 esinejaga.
9th Song Festival. From 30 June to 2 July 1928 Tallinn hosted the 9th Song Festival in which 436 choirs and orchestras participated, with more than 15,000 performers altogether.

Lauluväljak. Arhitekt Karl Burmani (seenior) projekti järgi 1928. a. ehitatud laululava asus praeguse kohal. See oli kasutusel 1955. a. XIV üldlaulupeoni, lammutati 1959. a. ning ehitati asemele praegune laululava.
The Song Festival stage built in 1928 after architect Karl Burman Sr’s design stood on the site of the current stage. It was in use until the 14th Song Festival in 1955, pulled down in 1959 and replaced by the current stage.

 
 

Linda. 1920. a. püstitati Falgi tee äärde linnaparki skulptor August Weizenbergi pronksskulptuur „Linda”. Eesti eepose „Kalevipoeg” peategelase ema kuju järgi hakati parki nimetama Lindamäe pargiks.
In 1920 a bronze sculpture called “Linda” by the sculptor August Weizenberg was erected in the park next to Falgi Street. The park came to be known as Linda’s Hill Park after Linda, the mother of Estonian epic hero Kalevipoeg.

Tallinna plaan = Revaler plan. – [1:10 500]. – Tallinn : Üldise Ajakirjanduse Kontor (G. Paju), [1928] (Tallinn : Ed. Lantzky). 42x62 cm + lisa (19 lk.). – Kaanel pealkiri: IX Laulupeo ja Tallinna juht. / Cover title: 9th Song Festival and Tallinn Guide.

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia