Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

Sissejuhatus/Introduction | 1856 | 1901 | 1910 | 1919 | 1928 | 1930 | 1940 | 1957 | 1968 | 1980 | 1991 | 2010

1930

Tallinna linna ja ümbruse plaan

1920.-1930. aastatel andsid Tallinna linnaplaane välja ligi 30 kirjastajat. Nendest on siin esindatud 1930. a. Jüri Kodrese kaubamaja kirjastatud „Tallinna linna ja ümbruse plaan”, mille on joonistanud ja litografeerinud K. Zeibich. Plaani juurde kuulub linnajuht kohanimede ja vaatamisväärsuste loendiga (rööptekst soome, saksa ja inglise keeles). Plaan paistab silma korrektse vormistuse ja detailirikkuse poolest. Näiteks on plaanil kujutatud Koplis asuvate endiste laevatehaste kõik tööstushooned ja raudtee haruliinid, mida ühelgi teisel linnaplaanil märgitud pole. Siit leiab ka trammi-, bussi- ja rannasõiduliinid, autode seisuplatsid ja muudki, mis kajastab liikumist Tallinna tänavatel ja lahtedel.
Mitu linnaplaani anti välja ka Tallinna lähima naabri Nõmme kohta. Selle omanäolise aedlinna kujunemine sai alguse 19. sajandi keskel, kui Tallinnast edela pool Tallinna-Keila raudtee ja Pärnu maantee äärde tekkis tallinlaste populaarne väljasõidukoht. Suvitajate survel asutati 1872. a. raudteepeatus. Rahvasuus kandis see puhkepiirkond suurte männimetsade tõttu Nõmme nime. Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn, kellele kuulusid ümberkaudsed alad, hakkas 1873. a. välja andma esimesi suvituskohti. Esialgu areneski Nõmme vaid kui suvitus- ja väljasõidukoht. Sajandi lõpus hakati ehitama ka kapitaalsemaid, aastaringseks elamiseks mõeldud maju. Siis valitses Nõmmel tõeline ehitusbuum. Seitsme aastaga (1893-1900) kasvas majade arv 50lt 300ni. 1900. a. alustas tööd esimene algkool. 1908. a. asutati Nõmme Heakorra Selts, kelle algatusel alustati tänavate planeerimist ning neile nimede andmist. 1910. a. hakkas ilmuma Nõmme ajaleht, paar aastat hiljem asustati postkontor ja politseijaoskond. 1913. a. elas Nõmmel 1500 alalist elanikku, viis aastat hiljem juba 4000. Teineteisest sõltumatult arenesid Nõmmel kaks keskust - üks Glehni lossi ümbruses ja teine jaama piirkonnas.
12. septembril 1917. a. eraldus Nõmme Saue vallast ja muutus alevikuks. 1919. a. alustati Nõmme elektrivõrgu väljaehitamist. 1924. a. elektrifitseeriti Pääsküla-Tallinna raudteeliin ning rajati mitu uut peatust. Nõmme elanike aktiivsus paistis hästi silma, mida tõendas ka ühingute ja seltside loomine. 12. novembril 1926 sai Nõmme linna õigused. Elanike arv kasvas algul kahekordseks ning suurenes 1939. aastaks 22 000ni. Nõmme oli väljakujunenud linn oma infrastruktuuri ning hästi funktsioneeriva omavalitsusega. Siin oli oma teater, raadiojaam, muuseum, ajaleht. Puudus vaid suurtööstus ja sellega kaasnev proletariaat, mis sai Nõmmele saatuslikuks pärast 1940. aasta juunipööret. Summutamaks parempoolset ja tugevalt isamaalist vaimu, liideti Nõmme tunduvalt proletaarsema Tallinna külge.

 

Map of Tallinn and Surrounding Area

In the 1920s and 1930s some 30 publishers produced Tallinn city plans. Shown here is the Tallinn City and Surrounding Area Plan published by Jüri Kodres’s department store from 1930, drawn and lithographed by K. Zeibich. It incorporates a city guide with a list of place names and places of interest (parallel text in Finnish, German and English). The plan is correctly formatted and is rich in detail. For example, it shows all the industrial buildings of the shipbuilding yards in Kopli and the railway feeder lines, which are not seen on any other city plan. Tallinn’s road and sea transport is indicated by tram, bus and shore-cruising lines, parking spots for cars, etc.
Several town plans were published of Nõmme, Tallinn’s closest neighbour. This distinctive garden town started developing in the middle of the 19th century as Tallinners liked to go on outings to the south-west from Tallinn, taking the Keila railway line or Pärnu road. Pressure from holidaymakers led to the creation of a railway stop there in 1872. This area of recreation came to be known as Nõmme thanks to its pine woods. In 1873 the Jälgimäe estate owner, Nikolai von Glehn, started selling the first land lots from the Nõmme area that he owned. The population of Nõmme increased quickly and the first elementary school opened its doors in 1900. Nõmme Wellfare Society, established in 1908, started planning the street system. Nõmme’s newspaper was first published in 1910, a post office and a police station appeared a few years later. In 1913 Nõmme was inhabited by 1500 permanent residents, five years later the number was 4000.
On 12 September 1917 Nõmme broke away from Saue township and became a separate small town. In 1923 the precise borders were drawn and the nearby garden town Peetri was incorporated. Work began in 1919 to develop the electricity system. In 1924 the Pääsküla-Tallinn railway was electrified and several new stops were created. The active nature of Nõmme’s citizens was easily seen from the societies and associations that sprang up. On 12 November 1926 Nõmme was granted town rights, its population doubled and by 1939 had grown to 22,000 people. The rapid growth of the town is also demonstrated by the number of schools established there.
 

Vabaduse väljak. Arhitekt Robert Natuse projekti järgi 1932. a. valminud 7-korruseline büroohoone Vabaduse väljakul. Veel 1930. aastate I poolel liikus Pärnu mnt. tramm läbi Vabaduse väljaku ning sealt edasi mööda Roosikrantsi (tollal Suur-Roosikrantsi) tänavat.
Vabaduse Square. This seven-storey office building on Vabaduse Square by the architect Robert Natus was constructed in 1932. In the first half of the 1930s the city tram crossed Vabaduse Square and continued along Roosikrantsi (then called Suur-Roosikrantsi) Street.

 
 

Pärnu maantee. 1933. a. arhitekt Eugen Habermanni projekti järgi valminud funktsionalistlikus stiilis büroohoone, mille ülakorrusel asuvad 6-toalised korterid. Projekti ja ehitustööde tellija J. Urla nime järgi on seda hoonet nimetatud ka Urla majaks.
Pärnu Road. The functionalist office building by architect Eugen Habermann dating from 1933 offers six-room apartments on its top floor. The house is also called the Urla house after J. Urla who ordered the project and construction.

Pirita elu ja ilu. 1930. aastatel suurenes veelgi selle puhkerajooni populaarsus. Suviti külastasid kümned tuhanded tallinlased Pirita mereranda.
Life and beauty in Pirita. In the 1930s this recreational area became even more popular. Tens of thousands of Tallinners visited its beach in the summer.

 
 

Kuju Glehni pargis. 1880. a. hakkas Jälgimäe mõisnik Nikolai von Glehn rajama metsaparki, kuhu püstitas ka Kalevipoja ja lohe kuju. Välisilme tõttu hakkas rahvas neid kutsuma kuradiks ja krokodilliks.
A statue in Glehn park. In 1880 Nikolai von Glehn began creating a park in the Nõmme forest where he erected a statue of the Estonian hero Kalevipoeg and another of a dragon. Because of their appearance, people dubbed them devil and crocodile, respectively.

Glehni loss. N. von Glehni eskiisi järgi valmis 1886. a. Vana-Mustamäe tee 48 asuv Glehni loss, mille kujundamisel lähtuti keskaegsest linnusearhitektuurist. Varemetes loss rekonstrueeriti aastatel 1967-1977.
Glehn Castle, now at 48 Vana-Mustamäe Road, resembles a medieval stronghold. It was built in 1886 after a sketch by N. von Glehn. The ruined castle was reconstructed from 1967 to 1977.

 
 

Nõmme liivik. Mustamäe astangu, Pääsküla raba ja Raudalu oosi vahel 5-7 km pikkusel ja 2 km laiusel alal asub Nõmme liivik.
Nõmme sands. Mustamäe scarp, Pääsküla bog and Raudalu ridge surround the 5-7 km long and 2 km wide Nõmme sands.

A. Veermanni pood oli Nõmmele iseloomulik, seal müüdi kõige hädavajalikumaid kaupu.
A. Veermann’s shop was characteristic of Nõmme, with only the most essential goods on sale there.

 
 

Mustamäe basseinid. Ettevõtja Johan Must rajas 1936. a. arhitekt Tõnis Mihkelsoni projekti järgi Mustamäele (praegu Vana-Mustamäe) supelasutuse, mis kandis Mustamäe basseinide nime. See oli Nõmme elanikele puhkuseks hädavajalik, sest mererand jäi kaugele. 1970. a. hävis see tulekahjus ning taastati 1989. a.
Mustamäe swimming pools. Entrepreneur Johan Must built these baths in 1936 in Mustamäe (now Old-Mustamäe) known as the Mustamäe swimming pools. These were a necessity for Nõmme people as the sea was several kilometres away. In 1970 the baths were destroyed in a fire, but re-built in 1989.

Nõmme / K. Puhvel. – 1:40 000. – Nõmme : [Nõmme Alevivalitsus], [1926]. – 12x18 cm. – Ilmunud raamatus: Nõmme juht. / In: Guide to Nõmme.

Tallinna linna ja ümbruse plaan / joonist. ja litograf. K. Zeibich. - 1:12 500. – [Tallinn] : Jüri Kodres, 1930 (Tallinn : R. Tohver ja Ko). - 43x54 cm + lisa (32 lk.).

Nõmme linna plaan. – 1:10 000. – Tallinn : J. Müller, 1939 (Tallinn : J. Männik). – 43x72 cm.

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia