Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

Sissejuhatus/Introduction | 1856 | 1901 | 1910 | 1919 | 1928 | 1930 | 1940 | 1957 | 1968 | 1980 | 1991 | 2010

1940

Tallinna linna plaan / Julius Männik

1930. aastate II poolel toimusid radikaalset laadi uuendused. Linna keskosa rekonstrueerimist määrasid Tallinna kesklinna magistraalide ja olulisemate tänavate ruumilise mõju kujundamise projektid. Nendega määrati tänavatele punased jooned, tänava äärde püstitatud hoonete pikkus, kõrgus, hoonestusviis ja palju muudki. 1935.-1939. a. rajati projektide alusel peamiselt vanade puitmajade asemele 108 nelja- või enamakorruselist maja. Kõige intensiivsem ehitus kestis endiselt läänepoolsetes linnajagudes.
Tallinna välisilmet mõjutas 1936. a. algatatud kodukaunistamise hoogtöö, mis haaras ka perifeerseid piirkondi. Koplisse ja mujale rajati purskkaevud, dekoratiivsed lilleklumbid, spordirajatised jms. Sadade entusiastide kodukaunistamise haare laienes kohalike väärtuste selgitamisele ning populariseerimisele. Seltsiliikumine oli neil aastatel väga edukas. Oli tavaline, et vabrikutööline osales näiteringi või orkestri tegevuses, kuulus jalgpallimeeskonda või osales aktiivselt vabatahtliku tuletõrje ja kaitseliidu üritustel. Plaanil on näha Viru väljaku kohal asunud spordiseltsi „Kalev” plats, kus toimus suur osa spordiüritustest ja mida talvel kasutati liuväljana.
1930. aastatel oli peamine Tallinna plaanide tegija Julius Männiku kivitrükikoda, mis oli Kalamajas sisse seatud juba 1923. a. Plaane ajakohastati igal aastal ning neid võib pidada usaldusväärseteks infoallikateks. Sellel viimasel J. Männiku Tallinna plaanil on toodud ka projekteeritud tänavad, kuid 1939. a. alanud II maailmasõda tõi suuri muutusi ning andis arengule paljudeks aastateks teise suuna. Uued võimud korraldasid ulatuslikke küüditamisi, vangistamisi ja hukkamisi. Tallinna välisilme muutus oluliselt pärast eriti ränka pommitamist 9. ja 10. märtsil 1944. aastal. Hävis 1545 ja kahjustada sai 3350 hoonet, hukkus 554 tsiviilisikut, 50 Saksa sõdurit ning 121 sõjavangi. Kahjuks jätkusid sõjajärgsetel aastatel ulatuslikud repressioonid 1953. aastani, mil suri J. Stalin.

 

Map of Tallinn / Julius Männik

In the second half of the 1930s radical innovations took place in Tallinn. Reconstruction of the town centre was based on the through roads and important streets and sought to shape the overall spatial effect. Red lines on the blueprint indicated for each street the appropriate length, height and styles of the various buildings, and other aspects. Based on these designs, from 1935 to1939 the old, mostly wooden houses were replaced by 108 four-storey or higher buildings. The most intensive construction activity took place in the western part of the town.
Tallinn’s appearance was also influenced by the neighbourhood beautification campaigns initiated in 1936, which also affected the peripheral districts. Fountains, decorative flower beds, recreational buildings etc. appeared in Kopli and elsewhere. The campaign became very popular and hundreds of enthusiasts promoted its values. All kinds of societies flourished in those years. It was common for a factory worker to be a member of an amateur dramatics group, orchestra or soccer team, or take active part in voluntary fire fighting or the volunteer defence corps. The square visible on the map belonged to the Kalev sports club and it was situated on the site of the present-day Viru Square. Many sports events took place there and it served as an ice-skating rink in the winter.
The leading mapmaker in the 1930s was Julius Männik’s lithographic printing office, established in Kalamaja district in 1923. The maps were updated yearly and can be considered trustworthy sources of information. This last map of Tallinn by J. Männik also shows some projected streets, but the Second World War which broke out in 1939 brought about big changes and altered the direction of the city’s future development. The new authorities carried out massive deportations, and imprisoned and executed many people. Tallinn’s appearance was much changed by especially heavy bombing on 9 and 10 March 1944. The bombing destroyed 1545 buildings and damaged a further 3350, and killed 554 civilians, 50 German soldiers and 121 prisoners of war. Unfortunately the massive repression continued after the war, until 1953, the year of Stalin’s death.

 

Tornide väljak. 1936. a. paigaldati Tornide väljaku lääneossa Juhan Raudsepa skulptuur-purskkaev „Istuv naine”.
Tornide Square. In 1936 a sculpted fountain, Sitting woman by Juhan Raudsepp, was erected in the west corner of Tornide Square.

 
 

Kunstihoone. 1934. a. valmis arhitektide Edgar Johan Kuusiku ja Anton Soansi projekti järgi Kunstihoone (Vabaduse väljak 8). Kolm aastat hiljem paigaldati selle fassaadile Juhan Raudsepa skulptuurid „Töö” ja „Ilu”.
The Tallinn Art Hall (Vabaduse Square 8) was built in 1934 after the design of the architects Edgar Johan Kuusik and Anton Soans. Two sculptures by Juhan Raudsepp, Work and Beauty, were installed on its façade three years later.

Vaade Niguliste tänavale. Kirikupoolses küljes pole praegu alles ühtki maja. Tänavanurgalt algab Toompeale viiv trepitänav Lühike jalg.
A view of Niguliste Street. There are no houses left standing on the church side of this street. Lühike jalg (Short Leg) is a narrow ‘street’ of steps leading from Niguliste Street up to Toompea Hill.

 
 

Kadriorg. 1930. aastate II poolel võeti ette suurem rekonstrueerimine Kadrioru pargis. Korrastati Weizenbergi tänavast lõuna poole jääv ala ja rajati sinna Lastepark, Luigetiigi ümbrusse kujundati rahvusromantilises stiilis lillepeenraid, veidi kaugemale rajati kõlakoda.
In the second half of the 1930s a greater reconstruction project was begun in Kadriorg Park. The area south of Weizenberg Street was cleaned up and turned into a children’s park; flower beds in national romantic style were designed around the Swan Lake, a bandstand was erected a little further into the park.

Kopli. 1930. aastate keskel oli Kopli üks kiiremini arenevaid piirkondi Tallinnas, muutudes pooleteise aastakümnega lausa Nõmme peegelpildiks. Tüüpiline vaade tolleaegse Professorite küla elumajale (praegu Kaluri 13).
In the mid-1930s Kopli was one of Tallinn’s fastest developing districts, becoming almost a mirror image of Nõmme in less than two decades. A typical residential house in the Professor’s Village (at present-day 13 Kaluri Street).

 
 

E.V. Presidendi loss Kadriorus. Aastail 1933-1934 tehti Kadrioru lossis ulatuslikke restaureerimistöid ning tagaküljele ehitati uusbarokses stiilis banketisaal. 1938. a. suvel sai valmis Vabariigi Presidendi Kantselei hoone. Maja projekteeris arhitekt Alar Kotli, kes paigutas uue lossi vanaga ühele teljele. Ehitus ei tohtinud rikkuda kauni ja õhulise barokkstiilis arhitektuuriansambli tervikut.
Palace of the President of the Republic in Kadriorg. In 1933-1934 extensive restoration was carried out in the palace and a banquet hall in new baroque style was built at the back of the building. Architect Alar Kotli’s Office of the President of the Republic was completed in the summer of 1938, and set the new palace on the same axis as the old palace. The new building was not permitted to distort the integrity of the delicately beautiful baroque ensemble.

Tallinna Tehnikaülikool. Järjest enam koondus pealinna kultuuri- ja teadusasutusi. 1918. a. Tallinna asutatud tehnika kõrgkool kandis algul Eesti Tehnika Seltsi tehniliste erikursuste nime. Hiljem muudeti nime korduvalt, kuid 1936. aastast kandis kõrgkool Tallinna Tehnikaülikooli nime. Selle üliõpilased ja õppejõud suutsid hiljem eksiilis eri riikides väga edukad olla.
Tallinn University of Technology. The number of cultural and science institutions in the capital was rising. The higher school of technology established in Tallinn in 1918 first bore the name Estonian Technology Society’s Special Technical Courses. Later its name was often changed but in 1936 it became the Tallinn University of Technology. Those of its students and teachers who later found themselves in exile proved to be very successful professionally in various countries.

 

Postkaardid kirjastuselt Poliitiline Kirjandus 1945. a.
Postcards from publishing house Political Literature from 1945 Long live the glorious Soviet tank soldiers! Long live our brave Stalinist eagles!

Tallinna linna plaan 1940 / J. Männik. – [9. tr.] - ca. 1:13 800 – Tallinn : Tarbetrükk, 1940 (Tallinn : J. Männik). – 52x70 cm + lisa (4 lk.).

Väljalõige kaardist: Stadtplan von Reval (Tallinn). - 1:12 500 – Riga : Kriegs-Karten u[nd] Vermessungsamt, 1944. – 74x95 cm.
Nicht für die Öffentlichkeit bestimmt! - Mitte avalikuks kasutamiseks / Not for public release.
Narva mnt. kandis aastatel 1942-1944 Adolf Hitleri tänava nime. / Narva Road was renamed Adolf Hitler Street in 1942-1944.

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia