Ajarännak Tallinna plaanidel koos postkaartidega viib meid linna, mis tõepoolest kunagi valmis ei saa. Koos tema rolli, välisilme, valitsejate ja elanikega on muutunud ka see, kuidas Tallinn on jäädvustatud plaanidele ja postkaartidele ning millisena seda on tahetud oma külalistele tutvustada. Kui linnaplaane on halduslikest ja militaarsetest vajadustest lähtudes valmistatud juba iidsetest aegadest, siis postkaartide ajalugu algas umbes 150 aastat tagasi. Mõlemad, nii ajaloolised linnaplaanid kui ka postkaardid, on rikkaliku ja mitmekesise informatsiooni kandjateks. Vaatepostkaardid täiendavad suurepäraselt linnaplaane, mis ei kajasta enamasti ehitiste ja rajatiste välisilmet. Tihti on postkaardid ainuke allikas mõnegi omaaegse esindusliku hoone või haruldase ansambli kohta.
Tallinna esimesed teadaolevad linnaplaanid pärinevad Rootsi ajast 17. saj. Need asuvad enamasti Rootsi Kuninglikus Sõjaarhiivis, kus üldplaanide kõrval on säilinud rohkesti mitmesuguseid lokaalplaane. Samuel Waxelbergi koostatud 1688. a. kaart (originaalis pealkirjaga „Delineatio geometrica öffer dte Länder dem Slottet och Stadhen ...”) on täpsem ja informatiivsem kui varasemad plaanid. Sellel on näidatud Vanalinna tänavad, linnasarase välispiirid ning piirid Toompea sarasega. Kaardil on kujutatud vesiveskid Härjapea jõel, lubjaahjud Lasnamäel, linna vesivarustuse trass, kõrtsid ja linnakodanike suvemõisad.
Kaardi koostamise ajajärk oli nii Eesti kui ka Tallinna arengus üks soodsamaid. Laienes rahvaharidus, paranes õiguslik olukord. Tänu pikale rahuajale suurenes rahvastiku arv Tallinnas u. 10 000 inimeseni. Neid muutusi kajastas Tallinna plaanil ka S. Waxelberg. 17. saj. kasvasid märgatavalt Tallinna eeslinnad, suurim oli Kalamaja koos Köismäega. 1653. a. rajati väljaspool linnamüüri Uus tänav ning peagi hakati sinna elumaju ja aedu rajama. Kavandati uusi tihedama asustusega piirkondi Vanalinna lähistele. Kaardilt näeme, et erakruntideks antud linnamaade välispiiriks olid praegused Jõe, Pronksi, Liivalaia, Suur-Ameerika, Koidu, Paldiski mnt., Saani, Toompuiestee, Kopli ja Salme tänav. Ka väljaspoole tihedama hoonestusega ala tekkisid uued asustuspiirkonnad. Suurim neist oli 1653. a. rajatud Kristiine heinamaa, kuhu tekkis mitu suvemõisat. Uusi suvemõisaid rajati Kadriorgu, Juhkentali, Mustjõele, Rocca al Maresse jm. Need asustusalad mõjutasid mitme sajandi kestel nii Tallinna teedevõrgu arengut kui ka uute asustuspiirkondade kujunemist ja kasvu.
Pärast Põhjasõda läks Tallinna linnaplaanide koostamine Vene sõjaväe insenerikomandode kätte. Need plaanid asuvad enamasti Venemaal keskarhiivides. Kohapealsed võimud hakkasid linnaplaane koostama alates 18. saj. lõpuaastatest, kui ametisse määrati Eestimaa kubermangu, Harju kreisi ja hiljem ka Tallinna linna maamõõtjad

Travelling in time via Tallinn maps and postcards takes us into a town that will never be completed. Not only the town’s role, appearance, governers and citizens, but also maps and postcards and the way the town has been introduced to its visitors, have all changed over time. The town maps have been drawn according to the town’s administrative and military needs since earlier times, while the history of Tallinn’s postcards is around 150 years old. Both – historical maps as well as postcards – carry a lot of varied information. The postcards with their views of the town are an excellent supplement to the town maps, which usually do not show what the buildings looked like. The postcards are often our only visual source for an outstanding building or a unique group of buildings.
Tallinn’s first town maps date from the 17th century – the Swedish period. Most of them are stored in the Swedish Royal Military Archives which also include many local maps. The map made by Samuel Waxelberg in 1688 (Delineatio geometrica öffer dte Länder dem Slottet och Stadhen ...) is more precise and informative than the earlier maps. It also depicts the Old Town’s streets, the outer borders of the townland and the borders of Toompea land. The watermills on Härjapea river, the kilns of the Lasnamäe district, the town’s water system, several inns and the summer residences of the town’s citizens are depicted on the map.
The period when the map was made was one of the most flourishing periods in the development of Estonia generally, as well as of Tallinn. The people’s education was developing, the society’s legal system was improving. Thanks to the long period of peace, the population was growing. It is thought that in those days the population of Tallinn was 10,000. In the 17th century the suburbs of Tallinn were expanding as well. These changes were also reflected on Waxelberg’s Tallinn map. The biggest suburb was Kalamaja (together with Köismäe). In 1653 Uus Street was built outside the City Wall and soon new residential buildings and gardens were built there too. New settlements with more dense population were planned near the Old Town. We can see from the map that the outer border of the town (which was private land) ran along nowadays Jõe, Pronksi, Liivalaia, Suur-Ameerika, Koidu, Paldiski, Saani, Toompuiestee, Kopli and Salme Streets. New settlements also developed outside these more densely populated areas. The biggest of these was the Kristiine Hayfield, built in 1653, where several summer residences were established. New summer residences were also built in Kadriorg, Juhkental, Mustjõe, Rocca al Mare, etc. Over the course of several centuries these settlements influenced Tallinn’s road network development as well as the forming and growth of other nearby areas.
After the Northern War, the maps of Tallinn were drawn by the Russian military engineer commands. These maps are mainly kept in the Russian Central Archives. Local authorities started to draw town maps only in the last decades of the 18th century, when surveyors were nominated to the province of Estonia, Harju district and later also to the city of Tallinn.

Toompea loss. 1219. aastal vallutas Taani kuningas Toompea linnuse ning rajas sinna ringmüüriga kindluse. Seda tugipunkti on korduvalt ümber ehitatud ning see on jäänud tänaseni Eesti kõrgeima võimu asukohaks.
Toompea castle. In 1219 the Danish king conquered the Toompea citadel and established there a castle with a ring-wall. This stronghold has been rebuilt several times and up till today it has remained the seat of Estonia’s highest power.

Raekoda. Tallinn sai linnaõigused 15. mail 1248.a. Kuigi Toompea kaudu valitseti Eestimaad, oli Tallinna alluvus Toompeale kaua aega pigem formaalne. Linna autonoomiat pidid arvestama ka hilisemad valitsejad ning omavalitsusorganina püsis Tallinna raad kuni 1877. a. ja kohtuorganina kuni 1889. a.
The town hall. Although Estonia was governed from Toompea, Tallinn’s subordination to Toompea was more formal than real. Also the town’s later governers had to allow for the town’s autonomy; the town hall as a local government unit functioned till 1877, and as a judicial institution till 1889.

Vaade Tallinna sadamale. Soodsa asukohaga sadam ja kaubitsemiskoht panid aluse linna tekkele. 1285. a. kuulus Tallinn Hansa Liitu ning tema osakaal ida ja lääne vahelises kaubanduses järjest suurenes. 15. saj. algusest Liivi sõjani Tallinn sisuliselt juhtis Novgorodis asunud Hansa kontorit.
View of Tallinn’s harbour. In 1285 Tallinn became a member of the Hanseatic League and its influence on the trade between east and west grew greater and greater. From the beginning of the 15th century till the Livonian War Tallinn substantially led the activities of the Novgorod office of the Hanseatic League.

Kadrioru loss. Peeter I korraldusel rajatud barokkstiilis Kadrioru loss ja park. 1806. a. oli loss Eestimaa kuberneri suveresidents. 1929.-1938. a. oli see Eesti riigivanema (alates 1938. a. presidendi) residents.
Kadriorg Castle. Baroque style Kadriorg Castle and Park, created by command of Peter the Great. In 1806 the castle was the summer residence of the Governor of Estonia. From 1929 to 1938 it was the residence of the Head of the State (since 1938 known officially as the President).

Keskaegne Tallinn. Tallinna jõukuse ja kuulsuse tagas võimas linnamüür. 2,3 km pikkusel, u. 3 meetri paksusel ning 13-16 meetri kõrgusel müüril oli 46 torni. Praeguseni on säilinud 1,85 km linnamüüri ja 20 müüritorni. Lahinguga vallutati Tallinn esimest ja ainukest korda 1941. a. augustis.
Medieval Tallinn. The wealth and fame of Tallinn were ensured by its town wall. The wall, which was 2.3 km long, ca 3 metres wide and 13–16 metres high had 46 towers. As of today 1.85 km of the wall and 20 mural towers have survived. The first and the last time Tallinn was conquered was in August 1941.

Situations-Charta öfver Staden Revels Belägenhetz. – [ca. 1:35 000]. – [Revel : s.n., 168-?]. – 29x48 cm. – Vanim Tallinna alade kaart Eesti Rahvusraamatukogus / The oldest map of Tallinn in the National Library of Estonia.

Reval nebst Umgebung : nach einer Charte des schwed. Fortifications-Lieutenants Samuel Waxelberg von Jahre 1688 / Auth. V. V. Gebert. - [ca. 1:25 000]. - Reval : [s.n., 1884]. - 44x74 cm. - Ilmunud raamatus / Published in: Der Alte Immobilienbesitz Revals / von Eugen von Nottbeck.

Linnaplaanid ja postkaardid pärinevad Eesti Rahvusraamatukogu kogudest
Ainestu on osaliselt digiteeritud Euroopa Komisjoni kaasrahastatud projekti EuropeanaTravel raames.
Näitust toetab SA Tallinn 2011.
Täname koostöö eest!

Maps and postcards come from the collections of the National Library of Estonia and are digitized partially in the framework of the Europeana Travel project co-financed by the European Commission.
The exhibition is supported by Foundation Tallinn 2011.
We are grateful for their cooperation.

Koostanud / Compiled by Robert Nerman, Ivar Treikelder, Tiina Kruup
Toimetanud / Edited by Inna Saaret, Rita Enna
Tõlkinud / Translated by Ülla Jürviste, David Clow, Helen Põldmäe
Kujundanud / Designed Katrin Kaev

Eesti Rahvusraamatukogu / National Library of Estonia 2010-2011