Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu avatud E-R 10-20, L 12-19
Raamatuid saab tagastada Endla tn 3 E-P 7-22






 

Aiboland - fotonäitus eestirootslastest toob esile rahvuskillu mälu

27.09.2012

Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis saab näha Patrik Rastenbergeri fotonäitust eestirootslastest.

Soomerootslasest fotograaf Patrik Rastenberger on portreteerinud eestirootslasi, kes elavad Eestis või veedavad suved eestirootsi aladel, mida nad kutsuvad Aibolandiks.

Silmapilk. Riguldi-Noarootsi Kodukandiühingu rannapidu Elbiku rannas 2012. a. juulis.

”Soovin anda eestirootslaste vähemusele näo, mis annaks edasi seda reaalsust ja meeleolusid, mis iseloomustavad eestirootslaste kogukonda.
Näitus toob välja kontrastid ja peegeldab rannarootslaste kurbust,” ütles Patrik Rastenberger.
”Eestirootslaste aladel hävis suur osa kollektiivsest mälust, sest enamik põgenes aastail 1939-1944 Rootsi. Näitusega soovime välja tuua fragmente sellest kollektiivsest mälust,” lisas näituse korraldaja Mikael Sjövall. ”Soomerootslasena on mul hea meel, et kogesin Eestis positiivset suhtumist rootsi keelde ja kultuuri. Eesti Vabariigi valitsus toetab eestirootslaste kultuurautonoomiat ja kultuurinõukogu.”

Fotonäitust on finantseerinud Rootsi Kultuurifond Soomes, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinnas, Rootsi Suursaatkond Tallinnas ning AS Kunda Nordic Tsement. Näitust toetasid nõu ja abiga Rannarootsi muuseum Haapsalus, Noarootsi Vallavalitsus ja Eestirootslaste Kultuurinõukogu.

Pärast 20. oktoobrit rändab näitus Haapsallu, Viljandisse ja Rakverre, järgmisel aastal näeb seda Tartus, Pärnus ja Kuressaares.

Elurõõm. Eestirootslaste järeltulijad Riguldis, Elbiku küla liivarannal. (Jennifer&Marko)

Patrik Rastenberger õppis antropoloogiat Helsingi Ülikoolis ja on üle 20 aasta töötanud fotograafina. Mikael Sjövall õppis riigiteadusi Turu Ülikoolis, on töötanud ajakirjanikuna ja avalike suhete valdkonnas ning vahendanud vähemusküsimusi kahe aastakümne jooksul.
Näitus jääb Rahvusraamatukogus avatuks 20. oktoobrini.

Taustaks.
Rannarootslased. Rannarahvas. Eestirootslased. Heal lapsel mitu nime. Eestirootslased on elanud Eesti rannaaladel ligi tuhat aastat. 1600ndatel aastatel oli Eestis 3% rahvastikust rootsikeelne vähemus. 1934. aasta rahvaloendusel ütles 7641 inimest enda emakeeleks rootsi keele. Enne II maailmasõja aegset väljarännet oli Eestis umbes 8000 rootsi keelt kõnelevat inimest. Enam kui 85% neist pillutati laiali aastail 1939-1944. Suuremal osal õnnestus põgeneda Rootsi, kuid osa kadusid Nõukogude vangilaagritesse või sundmobiliseeriti punaarmeesse. Eestirootslastel, kes okupatsiooniaastateks 1944-1991 Eestisse alles jäid, oli raske hoida oma identiteeti pärast seda, kui kultuurautonoomia oli hävitatud ja rootsikeelsed koolid kinni pandud.

Nüüd idanevad rannarootsi aladel jälle seemned. Eestirootslaste järeltulijad pöörduvad tagasi juurte juurde, et ehitada suvilaid maale, mis on neile tagastatud. Osa tuleb jäädavalt tagasi. Talgute abiga saavad uue näo koduloomuuseumid, mälestusmärgid ja kabelid. Iseäranis suviti kihab eestirootslaste kultuuri- ja seltsielu ning leiab aset palju sündmusi.

Need eestirootslased, kelle identiteet Nõukogude okupatsiooni ajal lämmatati või tuli seda varjata, saavad tagasi oma kultuuri ja võimaluse rääkida rootsi keelt. Eesti valitsus taastas Eestirootslaste Kultuurinõukogu 2006. aastal.
Selle fotonäitusega püütame edasi anda rootsi vähemusrahva olemust, reaalsust ja meeleolu, mis iseloomustab seda kogukonda tänapäeval. Samuti viitame kontrastidele ja kohati aset leidvale kurbusele, mis esineb eestirootslaste aladel. Kuid need kontrastid peegeldavad ka heameelt, et eestirootslaste kultuur on taas täis elurõõmu. Kollektiivne mälu on hävitatud, neid tükke ei saa enam kokku liimida, kuid siiski kildhaaval saame mälu taastada.
Mikael Sjövall

 


RRi näitused digitaalarhiiv digar