Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu avatud E-R 10-20, L 12-19
Raamatuid saab tagastada Endla tn 3 E-P 7-22






 

100-aastane „Kevade“

01.11.2012

Näitusel saab vaadata enamikku „Kevade“ trükkidest ning osa tõlkeid. Lisatud on näiteid teose illustratsioonidest.

Oskar Lutsu „Kevade“ esimene osa ilmus 1912. a. novembri alguses, teine osa 1913. a. Juugendlikud kaanepildid kevadel õitseva konnakapsa ehk varsakabjaga esimesel ja fontäänide kaskaadiga teisel osal jäid pikaks ajaks „Kevade“ ainsateks illustratsioonideks. Esimesena andis Arnole ja Teelele, Kiirele ja Tootsile, Liblele, köstrile ja õpetaja Laurile „näo ja teo“ Romulus Tiitus 1935. aastal. Tiituse uued illustratsioonid leiame 1949. a. ilmunud „Kevades“. Taandunud on karikaturistile omane mahlakus, pildid muutunud realistlikumaks. Tiituse 1930ndatel valminud illustratsioonidega ilmus „Kevade“ veel 1943. ning Ilmamaa kirjastusel 1999. ja 2008. aastal.

Pärast Tiitust illustreeris „Kevadet“ Richard Kaljo, pildid ilmusid Oskar Lutsu „Teoste“ sarja kuulunud raamatus 1954. aastal. Tema toonillustratsioonid olid 1950ndate esimese poole raamatukunstile iseloomulikud. Nendega illustreeriti 1950ndatel ka „Kevade“ tõlked vene ja läti keeles. Head olid Kaljo sulejoonistustega päisliistud, mida on kasutatud „Kevade“ väljaannetes veel 1959., 1965. ja 1968. aastal. Kaljo illustreeris ka „Suve“.

1969. aastal, aasta enne surma, alustas „Kevadega“ tööd Moskvas elanud eesti kunstnik Ülo Sooster. Tema vene raamatukujunduse traditsioonidest mõjutatud hoogsad pildid ilmusid venekeelses väljaandes 1972. aastal. Eesti keeles anti Soosteri illustratsioonidega raamat välja 1982. ning inglise keeles 1983. a.

Viimaseks „Kevade“ illustreerijaks on jäänud Iivi Raudsepp 1987. a. ilmunud raamatus (tiitellehel on küll 1986). Tema kujundas ka teised Tootsi-lood „Sügiseni“ välja.

„Kevadega“ seotud statistikat: ilmunud on 21 trükki, esmakordselt anti välja mõlemad osad ühes raamatus 1949. aastal. Tõlkeid on 13 keeles, konkurentsitult 13 trükiga esikohal vene keel, tõlkijaks B. Liivak. Suurepärane bibliograaf Osvald Kivi on selle pseudonüümi avanud – tegemist on Eestis elanud juristi Bentsian Leviniga (1906–1990).
 


RRi näitused digitaalarhiiv digar