„Raamatukogu” nr 1 peateema on raamatukogutöötaja erialaharidus.
Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudi direktor Tiiu Reimo kirjutabki avaveerus kõrgharidusreformist, tasuta haridusest, erialahariduse sisust ja pidevõppest.
Järgneb kolm küsitluste kokkuvõtet. Kõigepealt kolmas ja ühtlasi viimane osa Kate-Riin Kondi ja Signe Jantsoni raamatukoguhoidjate hoiakute analüüsist. Nüüd on fookuses raamatukoguhoidjate eneseteostusvõimalused. 2012. aastal kaitses TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias lõputöö Ere Tammeorg, kes on uurinud keskraamatukogude raamatukoguhoidjate haridust, kutsekvalifikatsiooni ja töötasu. Selgus, et suurim probleem on töötajaskonna vananemine ja erialaharidusega noorte vähene juurdetulek.
Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudi infoteaduse eriala vilistlasuuringu tulemustest annab ülevaate Maiken Niit. Magistritöö osana tehtud uuringust tuleb ilmsiks, et vilistlased on saadud haridusega rahul, kuid nende võõrkeelteoskus jätab soovida.
Teema lõpetab üliõpilase Andrus Heintalu essee, kus ta otsib vastust infotegevuse reklaamimise küsimustele.
Turunduse rubriigis võtab LIBER-i peakorraldaja Kristina Pai veel kord kokku möödunudsuvise rahvusvahelise konverentsi korraldamiskogemuse.
Eesti Rahvusraamatukogu 95. aastapäeva märgime ülevaadetega raamatukogu eripalgelistest tegevussuundadest. Selles numbris tutvustab digiteerimisosakonda osakonna juhataja Signe Tõnisson.
Pikemas intervjuus räägib Helsingi linnaraamatukogu Töölö harukogus töötav Mariliis Panov võõrsil toimetulekust ja Soome raamatukogundusest. Naabermaa teemat jätkab Katri Kikas, kes on uurinud raamatukogubusside kasutamist Soomes läbi aja.
Ülevaate saab ka ERÜ-s toimuvast. Tavapäraselt sisaldab aasta esimene ajakirjanumber ka 2012. a aastasisukorda.
 

Rahvusraamatukogu kirjanduse ja keele asjatundjate arvamusi vahendab ka Kirjanduse ja keele ajaveeb. 

Nimestikku koostatakse infoteaduste saalis ning see imub neli korda aastas.

Täiendav informatsioon:
Infoteaduste saal: telefon 630 7124, e-post infoteadused@nlib.ee

Tänavu möödub 60 aastat TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia asutamisest ja 20 aastat tegutsemisest ülikoolina. Ajakirjanumbris ilmuvad kirjutised ongi pühendatud nendele tähtpäevadele käsitledes raamatukogundusliku hariduse andmist seal läbi ajaloo tänaseni.
Ajakirjanumbri juhatab sisse TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja. Raamatukogu ja arhiivi sarnasusi ja erinevusi analüüsib infohariduse osakonna juhataja Katrin Roosileht. Raamatukogu- ja infotöö-alasest koolitusest annab ülevaate programmijuht Mai Põldaas, kelle kirjutisest saame teada, et 2012. aasta sügisest avatakse osakonnas kaheaastane magistriõppekava.
Lektor Ilmar Vaaro püüab leida õppeasutuse laiemaid seoseid erialaringkonnaga. Ta väidab statistika põhjal, et vähemalt neljandik praegu töötavatest raamatukoguhoidjatest-spetsialistidest on Viljandi Kultuuriakadeemia vilistlased.
Gümnaasiumiealiste noorte infovajadusi on kultuuriakadeemia infohariduse osakonnas uuritud aastatel 2006–2011. Juhendaja Aivi Sepp teeb uuringutest kokkuvõtte.
Arutledes selle üle, millise asutusena võib või tuleb mõista rahvaraamatukogu, arvab Vallo Kelder, et rahvaraamatukogundust ei saa defineerida kitsalt kultuurilisena, sest raamatukoguhoidjate töös on paljugi sotsiaaltööle omast.
Teenekas pedagoog Mati Muru keskendub oma meenutuses Viljandi kultuurikooli tegevusele 1980. aastatel.
Intervjueeritavaks on seekord Tallinna kultuurharidusala kooli (praegu TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia) 1956. aastal lõpetanud Leida Pielberg, kellega tuleb juttu nii raamatukogutöö muutumisest 55 tööaasta jooksul kui lugejate lugemiseelistustest.
Oma mõtteid koolist on kirja pannud ka õppejõud väljastpoolt akadeemiat (Tiiu Reimo, Kaie Holm, Malle Ermel ja Tiiu Valm) ning praegused üliõpilased (Mai-Liis Niit, Helen Kena, Karin Palmets, Ehtel Tuisk, Urve Vakker).
Konverentside ja seminaride rubriigis kirjutab Anne Valmas Endel Annuse nimelisest bibliograafiapäevast, kus anti välja järjekordne bibliograafiaauhind ning kuulati bibliograafiateemalisi ettekandeid. Muljeid Islandi pimedate raamatukogust ja IFLA sektsiooni eelkonverentsi ettevalmistamisest (toimub 8.–9. augustil Tallinnas) kirjutab Marja Kivihall Eesti pimedate raamatukogust.
ERÜ rubriigis anname ülevaate aasta- ja kõnekoosolekust. Ka tutvustab esimees Katre Riisalu ühingu juhatuse poolt 2011. aastal läbi viidud arvamusküsitlust liikmete hoiakutest, ootustest ja vajadustest.
Head lugemist!
Ene Riet
toimetaja
 

Liivametsa lugemised nr 59
Rahvusraamatukogu kirjanduse ja keele asjatundjate arvamusi vahendab ka Kirjanduse ja keele ajaveeb.

Täiskasvanute koolitus käib ka väikestes raamatukogudes täie hooga, saame teada äsja ilmunud ajakirjanumbri kirjutistest.
Täiskasvanu on motiveeritud õppija, arvab Krista Talvi avaveerus, andes ülevaate raamatukogude koostööst Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni ja Eesti Vabaharidusliiduga.
Ajakirjas saavad sõna silmapaistvad raamatukoguhoidjad-koolitajad Raplamaalt (Katrin Niklus) ja Võrumaalt (Ere Raag), kus õpiringide tegevus käib täie hooga. Kuid rahvaraamatukogu saab täiskasvanute arendamises osaleda ka ilma üritusele kogunenud täiskasvanuid õppureiks nimetamata. Sellise töö kogemusi jagab Aita Puust Torist.
Kristina Pai Tartu Ülikooli Raamatukogust on uurinud raamatukogu rolli ühiskonnas ja annab pildi, missugune peaks olema ideaalne raamatukogu. Vabatahtlikest kasvatame oma töötajatele järelkasvu, rõõmustab direktor Kaie Holm, kui teeb kokkuvõtteid Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlike projektist.
Arendustegevuse rubriigis räägime teadusinformatsiooni kättesaadavusest kui avalikust hüvest. Avatud juurdepääsu (Open Access, OA) põhimõtted omandavad maailmas üha laiemat kandepinda ja need tuleks ka Eestis määrata riiklikul tasandil, märgib Elena Sipria-Mironov, kes lähemalt peatub avatud juurdepääsu rakendamisel TÜR-is.
Tähelepanu juhime 2011. aastal avaldatud raamatukogude töös vajalikele standarditele (Margit Meltsas) ning toome ära Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudi 2011. aastal lõpetanute nimekirja.
Lugeda saab intervjuud Rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonna juhtiva spetsialisti Jaanus Kõutsiga, kes on uurinud veebiväljaannete arhiveerimise võimalusi ja arhiivi loomise põhimõtteid ning kelle tööks on praegu veebiarhiveerimise korraldamine.
Tutvustame ka Saksamaa kolleegide tegemisi. Ülevaate Saksamaa liidumaa Schleswig-Holsteini raamatukogupäevast Norderstedtis annab Lea Laurberg-Heckelmann, kes refereerib seal peetud ettekandeid.
Ajakirjanumber sisaldab ka „Raamatukogu” 2011. aasta aastasisukorra.

 

Nimestikku koostatakse infoteaduste saalis ning see imub neli korda aastas.

Täiendav informatsioon:
Infoteaduste saal: telefon 630 7124, e-post infoteadused@nlib.ee

E-raamatute komplekteerimine ja laenutamine on praegu raamatukogude uus huvitav töölõik ning ka meie RK suvenumbri põhiteema. On aeg end ümber häälestada e-lugejaks, kutsub avaveerus üles Ülo Treikelder ja saame teada, et Tartu linnaraamatukogu laenutabki juba alates 5. aprillist e-lugereid.

E-raamatud on tulnud, et jääda, tõdeb ka Kairi Felt ja jagab juhiseid, kust neid hankida, kuidas valida sobivat e-lugerit.

„E-raamatukogu” rubriigis annab Janne Andresoo ülevaate e-rahvusraamatukogu väljaarendamisest, e-rahvusbibliograafiast üldse ning Eesti rahvusbibliograafia andmebaasist kirjutab Kristel Veimann.

Kas e-raamatute laenutus vähendab raamatukogude kulusid? Nii küsivad kolleegid Rootsi Stockholmi linnaraamatukogu virtuaalteavikute osakonnast. Nad on välja uurinud, et raamatukogude kulud suureneksid kolm korda isegi siis, kui laenutataks ainult e-raamatuid.

„Rahvaraamatukogude” rubriigis teeb möödunud aastast kokkuvõtte aastaaruandeid analüüsinud Kai Idarand. Mida teha, kui võlglane raamatukogu kohtusse annab? Tallinna KRK sellealast kogemust vahendab Triinu Seppam. Tutvustame arhitektuuriliselt silmapaistvat Sõmeru keskusehoonet, kus on endale ruumid saanud ka Sõmeru raamatukogu. Persooniloos intrvjueeritakse Sillamäe Linna Keskraamatukogu kaua juhtinud direktorit Elviira Sidorovat.

Toimetulek ränga kokkuhoiu ajal ei ole mureküsimuseks mitte ainult Eestis, selgub hiljaaegu Londonisse kolinud endise Tallinna KRK töötaja Reelika Punabi kirjutisest. 513 Suurbritannia rahvaraamatukogu ähvardab sel aastal sulgemine kohalike omavalitsuste eelarvekärbete tõttu. Ometi ei lase inglased sel nii kergelt sündida. Kuidas nad oma raamatukogusid kaitsta üritavad, loete värskest ajakirjanumbrist.

„Pane tähele!” rubriigis selgitab Meeli Veskus miks rahvaraamatukogu seadus vajab muutmist, Kristel Veimann ja Mai Valtna tutvustavad e-teavikutele ISBN-ide, ISMN-ide omistamist ja nende kirjeldamist.

Head lugemist!

Ene Riet

Ajakirja “Raamatukogu” toimetaja