Tallinna raamatumess leiab aset Eesti Rahvusraamatukogus
4.-6. aprillini. Kolme päeva vältel pakuvad uudiskirjandust 30 kirjastust, toimuvad kohtumised autoritega, kolm põnevat seminari ja hulk arutelusid, tegemist jätkub ka lastele.

Tallinna raamatumess on suurim kirjastussündmus, kuhu kirjastajad toovad oma uuemad väljaanded. Lisaks on mess kohtumispaigaks, kus arutluste keskpunktiks kirjandus, kirjastamine ja sellega soenduv. Messi ajal toimub hulk suuremaid ja väiksemaid üritusi, sh. kohtumised autoritega (Andrus Kivirähk, Abdul Turay, Jaak Juske, Kristiina Kass jt). Mõeldud on väikestele raamatuhuvilistele – iga päev toimub midagi põnevat ka nende jaoks.

Avaseminaril, 4. aprillil peetakse eesti kirjandusega maailmavallutamise plaane. Kuidas satuvad meie autorite teosed väliskirjastajate huviorbiiti? Mida saavad selleks teha autorid ise, kas nad peaksid andma õigused kirjastajale/agendile? Juhiseid annavad tunnustatud autoriõiguse spetsialistid Lynette Owen (Pearson Education, Suurbritannia) ja Hanna Kjellberg (Otava Group Agency, Soome), oma kogemusi väliskirjastajatega jagab kirjanik Indrek Hargla.

5. aprillil toimuva Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumi teemaks on 21. sajandi rahvuskirjandus. Mis tagab rahvuskirjanduse elujõulisuse, arutlevad ja oma kogemusi jagavad esinejad Islandilt, Norrast, Rootsist ja Balti riikidest. Samal päeval kogunevad tüpograafiahuvilised seminarile „KIRJAK 2013“, mis keskendub kirjastiilidele nii trükiraamatus kui ka digitaalses keskkonnas, esinejad tulevad lisaks Eestile Soomest, Rootsist ja Venemaalt. Seminarid on inglise keeles, kaks esimest neist sünkroontõlkega.

Eesti Rahvusraamatukogu korraldab messi vältel ekskursioone, kus saab tutvuda majaga ja jälgida raamatu teekonda lugejani. Toimub ka töötuba „Kuidas pikendada raamatu eluiga“.

Seminaridele ja ekskursioonidele on vajalik eelregistreerimine. Sissepääs messile tasuta. Tutvu kavaga ja vali endale meelepärane üritus.

Mess on avatud Eesti Rahvusraamatukogus:
4. ja 5. aprillil kella 10-20, 6. aprillil kella 10-17.

Tallinna raamatumess võõrustab ühtlasi ka Balti raamatumessi, mis toimub alates 1995. aastast kordamööda kolmes Balti riigi pealinnas, Tallinna raamatumess aga leiab aset esmakordselt.

Messi korraldavad Eesti Kirjastuste Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu, partneriteks Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Briti Nõukogu esindus Eestis, Eesti ja Soome kirjanduse teabekeskused.
Toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna Linnavalitsus, Altia Eesti.

Lähem teave: Kaidi Urmet, Eesti Kirjastuste Liit, tel. 644 9866, 506 7423.
Marika Kuldkepp, Eesti Rahvusraamatukogu tel. 630 7271, 568 07271

Annika Koppel, Eesti Rahvusraamatukogu tel. 630 7260, 568 07260.

J. V. Veski auks korraldab Emakeele Selts igal aastal Tartus Veski päeva konverentsi.  Johannes Voldemar Veski on keelekonverentside algataja, eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja, teenekas kirjakeele normija ja ühtlustaja. Ta oli „Eesti õigekirjutuse sõnaraamatu“ (1918) toimetaja ja „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu“ I-III (1925-1937) peamine koostaja. Tema keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus, traditsioonipärasus ja rahvakeelsus ning veendumus, et kõik keele arendamiseks vajalik leidub keeles endas.

J. V. Veskile kuulub eestikeelse teadussõnavara rajamisel ja arendamisel eriline koht. Enamik oskuskeele komisjone loodi tema osalusel ja valmis ligi 40 oskussõnastikku ühtekokku üle 180 000 eestikeelse terminiga matemaatika, geograafia, keemia, arstiteaduse, füüsika, taimenimetuste, ravimite, sõjanduse, õigusteaduse, kunsti, fotograafia, raamatukogunduse alalt. Paljud Veski loodud terminid tulid kasutusse ka üldises keeletarvituses.

Näitus on avatud 27. juunini

Notarite Koda tutvustab põhitõdesid laenude ja võlgade üleminekust pärimisel, Tarbijakaitseamet selgitab tarbija õigusi ja kohustusi koduukse- ja telefonimüügi korral, räägitakse majaelanike ja korteriühistu õigustest ja võimalustest oma huvide kaitsel, antakse ülevaade uuendustest linna jäätmemajanduses ning tarbija võimalustest energia ja keskkonna säästmisel.

Päevakavaga saab tutvuda siin.

Osavõtt tasuta.
Sünkroontõlge vene keelde.

Lähem info:
V Tallinna tarbijaõiguste päev
„Aitame kasulike nõuannetega“
tarbijainfo@tallinnlv.ee, 640 4232.

Eesti kultuuri pühendunud saadiku, suure estofiili ja eesti kirjanduse ungari keelde tõlkija Gábor Bereczki 85. sünniaastapäeva puhul tutvustab Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse tõlkeid ungari keelde ja ungari kirjanduse tõlkeid eesti keelde. Näitusel on välja pandud ca 300 raamatut, mis pärinevad nii Eesti kui ka Ungari Rahvusraamatukogust.

2001. aastal ilmunud artiklis eesti raamatust Ungaris arvas Gábor Bereczki, et kuigi eesti keeles on ilmunud väga palju ungari kirjanduse tõlkeid, võib-olla isegi rohkem kui vastupidi, on eesti kirjanduse tutvustamine Ungaris olnud sihipärasem.

Bereczki on välja toonud eesti kirjanduse tutvustamise kolm perioodi Ungaris. Esimene kestis 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni.

Kahe ilmasõja vahelise teise perioodi olulisemaid tegelasi oli Aladár Bán, tõlkija ning erakordselt innukas ja hea uurimuste kirjutaja. Bán oli ka “Kalevipoja” esimese tõlke autor.
Eesti kirjanduse tõlkimise õitseajaks võib pidada aastaid 1960-1989. Selle perioodi olulisim tõlkija oligi Gábor Bereczki. Viimasel kahel aastal on ungari keeles ilmunud üheksa eesti keelest tõlgitud raamatut.

Ungari kirjandust hakati eesti keelde tõlkima 19. sajandi lõpus, alguses küll saksa keele kaudu, nagu see oli traditsiooniks paljude keelte puhul. Otsetõlkeid hakati tegema 20. sajandi alguses, tõukeks sai “Noor-Eesti” kirjandusrühmituse vaimne mõju. Vahest kõige populaarsemaks ungari raamatuks Eestis on olnud Julius Margi tõlgitud Ferenc Molnári “Pál-tänava poisid”, mis on ilmunud 1921.-2003. aastal seitsmes trükis.

Näituse koostas Signe Suursöödi Eesti Rahvusraamatukogust ja see valmis koostöös Ungari Instituudi ja Ungari Suursaatkonnaga.

Näitus jääb avatuks 6. aprillini.
Olete oodatud!

Lähem info:
Helina Pukk, Ungari Instituut, e-post: unginst@unginst.org.ee
Külli Ummer, RRi näituste osakond, tel. 630 7148

Airi Luik kirjeldab maalide loomist järgmiselt: „Kogesin, et muusikat kuulates ja samal ajal maalides on muusika mõju veelgi suurem, kuulamisele lisandub tegevus. Süvenesin muusikasse palju enam, sest kuulasin üht ja sama teost kogu selle aja, mis kulus maalimiseks - kuu või kahe jooksul, olenevalt sellest, kui kiiresti maal valmis. Maalid on loomult staatilised, kuid koos muusikaga muutusid nad liikuvaks. Muusikapala kuuldavaks saamine muudabki selle algselt varjus oleva ala olemasolevaks - valgustab peidus olnud poolt.“

Airi Luik on lõpetanud ERKI maali eriala 1988. aastal, alates 1992. a. on ta Eesti Kujurite Ühenduse ja Eesti Kunstnike Liidu liige, alates 1994. a. Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel on ta esinenud 1986. aastast.

Näitus jääb avatuks 26. märtsini.

Kava
11.00 Avasõnad. Janne Andresoo, RRi peadirektor
11.10-11.30 Argisõnade ilust. Kalju Kruusa, kirjanik ja tõlkija
11.35-11.55 Päevapiltniku salateadus. Indrek Koff, kirjanik ja tõlkija
12.00-12.20 Mööda kuldseid jälgi. Retk regivärsiradadel. Veronika Kivisilla, pärimusmustrite uurija
12.25-12.45 Sõnade lugu ja ajalugu: kuidas eesti sõnavara ajalugu peegeldab? Iris Metsmägi, Eesti Keele Instituudi (EKI) vanemleksikograaf
12.50-13.10 Ka tõlkelaenud pakuvad huvi. Udo Uibo, EKI leksikograaf
13.15-13.35 Kust on pärit murdesõnad? Hiiumaa näitel. Meeli Sedrik, EKI leksikograaf
13.40-13.55 Näituse “Eesti sõnaloome suurkuju Johannes Voldemar Veski” tutvustus. Krõõt Liivak, RRi humanitaarteaduste saali juhataja
Emakeelepäeva lõpetab RRi naiskoor.

Lähem info: Krista Talvi, Rahvusraamatukogu arendus- ja koolituskeskus,  tel. 630 7129.

Kui said meie juures meeldiva teeninduse osaliseks, siis palun jaga oma positiivset kogemust ja kiida häid teenindajaid.

Kiitmiseks on mitu võimalust:

1. Täida kiidusedel internetis  www.heateenindus.ee

2. Helista või saada SMS lühinumbrile 1182 ning teata kiidetava teenindusettevõtte nimi ja asukoht.

3. Täida kiidusedel raamatukogu lugemissaalis ja jäta see kampaania postkasti.

4. Skaneeri hea teeninduse kuu plakatitel asuv QR-kood (ruutkood) oma telefoni, mis suunab otse kiidulehele ja jäta sinna teade hea teeninduse kohta.

Kuu lõpus tunnustab Rahvusraamatukogu rohkem kiidusõnu kogunud teenindajaid.

„Meile teeb suurt rõõmu, et nende kolme päeva jooksul, mil raamatukogu avas kõigile oma põnevamad nurgatagused ning suletud ruumid, jõudis üle meie maja läve umbes 3500 külastajat,“ sõnas Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. „Neil päevil sai Rahvusraamatukogu 269 uut lugejat.“

Janne Andresoo kinnitusel oli külastajate jaoks üks atraktiivsemaid ja suurima osalejate arvuga ekskursioone „Tundmatud objektid Rahvusraamatukogus“, mille giidiks oli Igor Volke.  „Kokku külastas meie ekskursioone, õpitubasid ning kohtumisi 748 inimest,“ lisas Janne Andresoo. „Kui 2012. aastal saime juurde 8000 uut lugejat, siis tänavu oleme seadnud eesmärgiks see arv ületada.“

Rahvusraamatukogu juubeliaasta ürituste seas on näiteks näitus „25 kaunimat Eesti raamatut ja 5 kaunimat lasteraamatut 2012“, 14. märtsil emakeelepäeva seminar ja näitus, aprilli alguses leiab aset Tallinna raamatumess jpm.

Juubeliaasta sündmused.

Fotod lahtiste uste päevadelt.

Eesti Rahvusraamatukogu (www.rahvusraamatukogu.ee) asutati 21. detsembril 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse poolt Toompea lossi ruumidesse Riigiraamatukogu nime all. Algselt oli selle kogudes umbes 2000 õigusloomeks ja riigi valitsemiseks vajalikku raamatut ning raamatukogu esimesed lugejad olid Riigikogu liikmed. Eesti Rahvusraamatukogu nime kannab raamatukogu 1988. aastast. Tallinnas Tõnismäel asuv hoone ehitati aastatel 1985-1993. Maja arhitekt on Raine Karp ning sisekujundaja Sulev Vahtra. Kaheksakorruseline hoone, millel kaks korrust maa all, on tänaseni Baltimaade suurim raamatukogu. Rahvusraamatukogul 41 000 aktiivset lugejat.

Täiendav teave:

Janne Andresoo, Rahvusraamatukogu peadirektor

E-post: Janne.Andresoo@nlib.ee, tel: +372 630 7600

Annika Koppel, Rahvusraamatukogu avalike suhete osakonna juhataja

E-post: annika.koppel@nlib.ee, tel: +372 630 7260

Kolm päeva on tihedalt täis ekskursioone, loenguid, kohtumisi, töötube, koolitusi, näitusi, kontserte. Saab kiigata raamatukogu köögipoolele ja näha ning kuulda asju, mida iga päev ei näe ega kuule. Üritused algavad kell 12 ja kestavad õhtuni. Tutvu kavaga ja vali endale meelepärane üritus.

Ekskursioonidel saab näha raamatu teekonda lugejani ning paberi muutumist digitaalseks, käia Toompea lossis asuvas parlamendi lugemissaalis, heita pilk raamatukogu varasalve, avastada ühiskonna toimimise põhitõed ning tutvuda tundmatute objektidega Rahvusraamatukogus koos meie töökeskkonna ja tuleohutuse spetsialisti Igor Volkega. Koolitused aitavad infootsingul majandus- ja õigusteabes. Töötoas „Kuidas pikendada raamatu eluiga“ õpetavad kogude säilitamise spetsialistid raamatu säästmise nippe. Juurahuvilistel võib palju kasu olla BIE töötoast, kus õpetatakse Eesti õigusbibliograafia kasutamist. Õpetajad saavad vajalikku infot kolmapäeval humanitaarsaali tutvustusest, kus räägitakse keerulisest lihtsalt.

Õhtupoolikutel toimuvatel loengutel tutvustavad kogude osakonna vanemteadur Larissa Petina Rahvusraamatukogu harulduste kogu pärleid ning vanemteadur Piret Lotman ja vanaraamatu spetsialist Sirje Lusmägi eestikeelse kirjasõna kujunemist 17. sajandil. Eesti kirjanduse referent Maire Liivamets peab loengu mälust ja mäletamisest eesti kirjanduses. Kirjanik Jan Kaus loeb humanitaarsaalis ette valitud ilukirjandustekste.

Neljapäeva õhtul toimub meenutusõhtu „20 aastat hiljem“, kus Rahvusraamatukogu hoone saamisloost räägivad toonased tegijad Ivi Eenmaa, Mihkel Reial, Mati Kibin, Sulev Vahtra, Kalju Tammaru. Reede hommikul annab vabariigi aastapäevale pühendatud kontserdi Rahvusraamatukogu naiskoor ja Euroopa Liidu infokeskuses toimub kohtumine Euroopa Parlamendi saadiku Ivari Padariga.

Lahtiste uste päevadel saab tasuta lugejakaardi ja tasuta on ka lugejakabiinide kasutamine. Toimub mäng "Leia õige raamat!", mis algab fuajees ja lõpeb 8. korrusel kartograafiasaalis, kus mängija saab ennast positsioneerida virtuaalsel kaardil ja kirjutada sinna sünnipäevasoovid Rahvusraamatukogule. Samas saab ta kätte auhinna mängus osalemise eest.

Kunstide teabekeskuses 8. korrusel saavad lugejad nautida salongimuusikat noodikogust. Lugeja valitud noodi muusika kannab konsultant klaveril ette.

Lahtiste uste päevad on avaürituseks Rahvusraamatukogu juubeliaastal, mil tähistame raamatukogu 95. sünnipäeva ning 20 aasta möödumist Raine Karbi projekteeritud hoone avamisest.

Tere tulemast Rahvusraamatukokku!

Lähem teave:
Annika Koppel, avalike suhete osakonna juhataja, tel 630 7260, e-post: annika.koppel@rahvusraamatukogu.ee
Avalike suhete osakond, tel. 630 7524, 630 7368, e-post: info@rahvusraamatukogu.ee