Külalisi võtame vastu muusikaga - klaveril mängib palasid Rahvusraamatukogu kogudest Helen Põldmäe kunstide teabekeskusest. Ekskursioonid viivad raamatukogu lugemisalasse, hoidlatesse ja hoone teistesse varjatud soppidesse, kus võib kohata tundmatuid objekte.

Harulduste kogu näitusesaalis tutvustab kogude säilitusosakonna juhataja Kadi Kiipus ainulaadset näitust Eestis „Fröhlichid- köitekunst läbi nelja sugupõlve“. Lapsed saavad fuajees joonistada Rahvusraamatukogule uusi järjehoidjaid.

Humanitaarteaduste lugemissaalis 7. korrusel jutustavad lugusid kirjanikud Kadri Luik, Ülo Tuulik ja Tarmo Teder. Kunstide teabekeskuses saab tutvuda ajalooliste kaartide, fantaasiakunsti albumite ja nõukogude kosmonautide maalidesse jäädvustatud nägemustega kosmosest ning kuulata vähem tuntud Eesti muusikat ja bände. Avatud on 8. korruse terrass, kus tegutseb päevapiltnik Teet Malsroos ja saab lasta ennast imelise Tallinna vaate taustal pildistada. Kuppelsaalis räägib Igor Volke lugusid, mille kohta ei teagi, kas uskuda neid või mitte.

Öökinos näidatakse filmi “Elavad pildid”, millele eelneb kohtumine režissöör Hardi Volmeriga. Filmi peategelane Helmi sünnib parun von Strandmanni majja Tallinna vanalinnas aastal 1908. Ainus, mida ta kindlalt teab, on, et ta ema oli eesti soost teenijatüdruk. Kõik muu selgub elu käigus ning elul, mis kulgeb läbi sajandi, on Helmi jaoks mõndagi varuks. Kaasa teeb hulk tuntud ja armastatud eesti näitlejaid: Ita Ever, Aarne Üksküla, Anu Lamp, Tõnu Oja, Sandra Uusberg, Priit Võigemast, Ain Mäeots jt. Filmil on subtiitrid inglise ja vene keeles.

Avatud on näitused (kokku 7), galeriid ja kohvik.

Kõik üritused on tasuta.

Öös on inimesi!

KAVA

Olete oodatud!

Lähem teave:

Marika Kuldkepp, Eesti Rahvusraamatukogu, tel. 630 7271.

Annika Koppel, Eesti Rahvusraamatukogu, tel. 630 7260.

www.rahvusraamatukogu.ee

Facebook

Programm 18.00-23.30
18.00-19.00 ekskursioon Igor Volkega “Tundmatud objektid öös”.*
18.00-21.00 kohtumisõhtu ”Kirjanikud ja nende lood: (18-19) Kadri Luik, (19-20) Ülo Tuulik ja (20-21) Tarmo Teder” humanitaarteaduste saalis.
18.00-21.00 lastel võimalus joonistada Rahvusraamatukogule uus järjehoidja.
18.30-19.30 ekskursioon raamatukogu lugemisalasse.*
18.30-21.00 “Klaverimäng kõnetab” ehk kauneid muusikapalu Rahvusraamatukogu kogudest. Klaveril HELEN PÕLDMÄE.
Pianisti riietus ja ehted Tiina Talumees Moestuudiost.
19.00-20.00 unikaalse köitekunstinäituse "Frölichid. Köitekunst läbi nelja sugupõlve" tutvustus harulduste kogu näitusesaalis.
Tegemist on ainulaadse näitusega Eestis, mis tutvustab Saksamaa köitemeistrite perekonna loomingut läbi mitme aastakümne.
19.00-22.00 külastajatele on avatud kunstide teabekeskus
Kartograafiasaalis on väljapanek ajaloolistest kaartidest, mis äratavad ellu kaartidega seotud lood ja inimesed. Näha saab Olaus Magnuse koostatud esimest Põhjamaade kaarti Carta marina, Napoleonile pühendatud jahiatlast, käsikirjalist Liivimaa kaarti aastast 1690 jpm.
Kunstisaalis eksponeeritakse fantaasiakunsti albumeid, raamatuid psühhedeelsest kunstist, müstikast, sümbolismist. Huvipakkuvad on nõukogude kosmonautide maalidesse jäädvustatud nägemused kosmosest.
Muusikasaal pakub võimalust kuulata vähem tuntud Eesti muusikat ja bände. Põhirõhk on alternatiivmuusika ülesvõtetel, natuke undergroundi, indi rocki, elektroonilist muusikat. Klassikalise muusika austajatel on võimalus nautida kirgast ja karget Põhjamaade muusikat.
19.00-21.30 ilusa ilma korral on külastajatele avatud 8. korrusel terrass. Alates kella 20.00 terrassil võimalus osaleda fotosessioonil, pildistab Teet Malsroos. Hiljem saab pildi endale mälestuseks aadressilt www.nlib.ee alla laadida.
19.00-20.00 ekskursioon hoidlatesse “Paberisse pressitud lood”.*
Põnev ekskursioon raamatukogu kulissidetagusesse maailma, mis lugejale jääb tavaliselt suletuks.
20.00-21.00 Igor Volke jututuba “Uskuda või mitte” kuppelsaalis.
21.00-22.00 ekskursioon hoidlatesse “Paberisse pressitud lood”.*
21.00-23.30 öökino “Elavad pildid” suures konverentsisaalis. Filmi eel kohtumine režissöör Hardi Volmeriga.
Filmi peategelane Helmi sünnib parun von Strandmanni majja Tallinna vanalinnas aastal 1908. Ainus, mida ta kindlalt teab, on, et ta ema oli eesti soost teenijatüdruk. Kõik muu selgub elu käigus ning elul, mis kulgeb läbi sajandi, on Helmi jaoks mõndagi varuks.
Osades Ita Ever, Aarne Üksküla, Anu Lamp, Tõnu Oja, Sandra Uusberg, Priit Võigemast, Ain Mäeots, Hendrik Toompere jun jun, Marika Vaarik, Guido Kangur, Priit Strandberg, Üllar Saaremäe, Peeter Raudsepp, Sulev Teppart, Peeter Volkonski, Leida Rammo, Anne Paluver, Alo Kõrve, Anne Reemann, Märt Avandi, Kaia Skoblov, Aleksander Okunev, Mihkel Smeljanski, Peeter Oja jt.
Filmil on inglise- ja venekeelsed subtiitrid.

Näitused
18.00-23.00
Peanäitusesaalis ”Franz Kafka”
Fuajees ”Søren Kierkegaard”

Harulduste kogu näitusesaalis "Frölichid. Köitekunst läbi nelja sugupõlve"

18.00-22.00
3. korrusel Eduard Wiiralti galerii
5. korrusel Eesti riiklike teenetemärkide galerii
6. korruse galeriis ”Eesti Akvarellistide Ühenduse aastanäitus”
7. korrusel humanitaarsaalis ”Eesti sõnaloome suurkuju Johannes Voldemar Veski. 140 aastat sünnist”

Kõik üritused on tasuta.

Avatud kohvik!

* Eelregistreerimine 17. maini info@nlib.ee, tel. 630 7524, 630 7368, kogunemine infoleti juures 5 minutit enne ürituse algust.

Lugejaid teenindatakse laupäeval, 18. mail kella 12.00-19.00.
Lugemisala avatud (osaliselt, vastavalt muuseumiöö programmile) kuni kella 22.00.

Eesti Akvarellistide Ühendus oma 40 liikmega on elav ja tegus näituste korraldaja nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit. Nagu viimastel aastatel tavaks olnud, esinevad koos ühenduse liikmetega (Christel Allik, Tiia Elken, Sandra Jõgeva, Malle Leis, Ülle Meister, Tiiu Pallo-Vaik, Rein Mägar, Mall Paris, Illimar Paul, Toomas Rein, Mari Roosvalt, Marje Üksine jt.) ka kutsutud külalistena tuntud kunstnikud ja kunstiüliõpilased (Albert Gulk, Eero Ijavoinen, Orest Kormašov, Ilmar Kruusamägi, Krista Laos, Gennadi Lapin, Leo Lapin, Enno Ootsing, Saima Randjärv, Martin Saar, Kadri Toom jt.).

Žürii liikmed valisid suurele näitusele 57 kunstniku teosed, mis esindavad akvarellmaali eri väljundeid. Kuna teemavalik oli vaba, näeme urbanistlikke linnavaateid, loodusmaale, animalistikat, floristide töid ning abstraktseid kompositsioone ja kontseptualismi.Võib nautida klassikalisele akvarellile iseloomulikku poeetilist voolavat tehnikat, toonide läbipaistvaid kihistusi paberil, klassikalisi lillemaale, loodusvaateist tuletatud elegantseid kompositsioone ja üksikuid kuivtehnikas teostatud arhitektuurseid vaateid.

Vees lahustuv pigment paberil annab tundliku ja kiire võimaluse jäädvustada koheselt mõnd ideed, seisundit või fantaasiat ja see võimalus on tavaliselt värviline.

Tõsiseltvõetav tulemus lähtub eelkõige iga kunstniku individuaalsest olemusest ja esmapilgul lihtsana näiva tehnika valdamisest. Akvarell on üha olnud Eesti kunstnike seas populaarne.
55 aastat tagasi, 1958. aasta sügisel avati Tallinna Kunstihoones esimene vaid eesti akvarellmaalide näitus. Esimeseks rahvuslikuks akvarellistiks tuleb küll pidada Johann Kölerit, ent XX sajandi keskel tuli okupeeritud Eestis mõnigi traditsioon uuesti ausse tõsta. Tollased silmapaistvad kunstnikud Märt Bormeister, Aleksander Pilar, Karl Burman, Lydia Mei, Margareta Fuks ja teised, kes tõid akvarellmaali taas kõrgtasemel eesti kunstimaastikule, on tänaseks lahkunud. Esimesel akvarellinäitusel osalenud kunstnikest on meiega Siima Škop ning Valli Lember-Bogatkina, kes osaleb ka näitusel.

Näituse on kujundanud Mall Paris, Marje Üksine, Mari Roosvalt ja Tiiu Pallo-Vaik. Näitus on avatud 4. juunini.

Lähem info:
Mall Paris, Eesti Akvarellistide Ühenduse esimees, tel. 5806 6371
Tiiu Pallo-Vaik, tel. 551 5063, Juta Kivimäe, tel. 5661 8314

Søren Kierkegaard (5. mai 1813 – 11. november 1855) oli Taani filosoof ja teoloog, keda peetakse esimeseks eksistentsialistiks. Ta sündis õpetatud ja vagas perekonnas, astus 1830 tollal tugevasti Hegeli mõju all olnud Kopenhaageni ülikooli, mässas niihästi Hegeli süstemaatilisuse kui ka Taani luterliku kiriku formaalsuse vastu. Enamik Kierkegaardi filosoofilistest kirjutistest käsitleb üksiku ja individuaalse olemust. Tema psühholoogilised uurimused analüüsivad emotsioone, mis mõjutavad inimeste valikuid. Just see osa Kierkegaardi mõttetööst on jätkuvalt oluline, sest inimestel tuleb igal ajal valida ja seista oma otsuste eest, olles silmitsi eksistentsiaalsete küsimustega.

Kierkegaardi teoloogilised tööd keskenduvad kristluse eetikale, käsitlevad usku jumalasse ja kirikut kui institutsiooni ning analüüsivad teoloogiat üldisemalt.1843 aastal ilmus Kiekegaardi mahukaim teos -- kaheköiteline "Emb-kumb". Kokku on tema teoseid 28 köidet, millest 14 päevikud.

Kierkegaardi peamised teosed on:
Enten-Eller, 1843 (Emb-kumb, eesti k. Võrgutaja päevaraamat, 2007, tlk. Jaan Pärnamäe, Ilmamaa
Frygt og Baven, 1843 (Kartus ja värin, 1998, tlk. Arvo Alas, Vagabund)
Opyggelige Taler, 1843-1844 (Meeliülendavad kõned, 1998, tlk. Arvo Alas, Vagabund)
Philosophiske Smuler, 1844 (Filosoofilised pudemed, 2008, tlk. Jaan Pärnamäe, Ilmamaa)
Begrebet Angest, 1841 (Ängi mõiste, 2008, tlk. Jaan Pärnamäe, Ilmamaa)
Sygdommen til Døden, 1849 (Surmatõbi, 2006, tlk. Jaan Pärnamäe, Ilmamaa) 

Näitus annab ülevaate Kierkegaardi elust ja loomingust ning välja on pandud ligi 100 teost eesti, taani, inglise, saksa jt keeltes. Näitus valmis Taani Kultuuri Instituudi, Taani Saatkonna ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös, selle avavad Taani suursaadik Søren Kelstrup ja Taani Kultuuri Instituudi direktor Silvi Teesalu. Tervitussõnad ütleb Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.

Näitus jääb avatuks 18. maini.

Raamatu andis  2012. a. välja Moskva kirjastus Jauza ja see räägib XX sajandi ühe andekama teadlase, reaktiivtehnika konstruktori Georgi Langemaki raskest saatusest. Gluškol on ka isiklik kokkupuutepunkt Langemakiga, sest nende isad olid sõbrad.

Georgi Langemak pärines baltisaksa aadliku perekonnast. Suguvõsa oli kauges minevikus seotud saksa ja rootsi vaimulikega. Tema seose Eestiga avastas Vitali Hasselblad, kelle kaugete esivanemate hulka kuulub Noarootsi luteri koguduse pastor, 1650. a. kiriku juurde kooli loonud Isaac Mariaestadius Hasselblad. V. Hasselblad leidis Rannarootsi Muuseumi raamatukogust andmeid, et Langemakke on mainitud juba 1311. a.

Aastail 1917-1918 teenis Georgi Langemak ühes Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatareidest, kus ühegi pauguta alistumine Saksa lahingulaeva „Westfalen” kahurite ees tõi kaasa tema esimese aresti.

Langemak arreteeriti kolm korda, mõisteti kaks korda surma, ja lõpuks lasti rahvavaenlasena maha. Tema töötulemused omastas alluv kaastöötaja A. Kostikov.

Konstruktor jõudis vaatamata vaid 40 eluaastale luua võimsa rakettrelva, mis on tuntud nimetuse Katjuša all. Raamatu autor tutvustab ka tema vähem tuntud ja aresti tõttu pooleli jäänud töid, sõprust kirjaniku Mihhail Bulgakovi ja raketimootorite konstruktori Valentin Gluškoga.

Raamatu autor Aleksandr Valentini p. Gluško on nõukogude kosmonautika ja raketitehnika ajaloo spetsialist Venemaal ja G. Langemaki biograaf, kes on oma töödega pälvinud Vastuluure Föderaalteenistuse Peavalitsuse (ГУ ФСК РФ) kindralmajori auastme. Peale kosmoseraketitehnika konstruktorite-pioneeride G. Langemaki, I. Kleimjonovi, N. Iljini ja B. Petropavlovski elu ja tegevuse kohta käivate ajalooliste dokumentide ning FSB arhiividest leitud uurimismaterjalide avaldamise on ta 10 raamatu ning ligi 200 artikli autor ja kaasautor. A. Gluško on ka XX sajandi sõjaväevormide ja ordenite ajaloo spetsialist, mitme preemia ja autasu laureaat.

Kas tead, mis aastal kuulutas Horvaatia ennast iseseisvaks riigiks,
milline on riigi sümbol või millist linna nimetavad horvaadid maailma kõige sportlikumaks linnaks?

Pane ennast proovile ja vasta küsimustele Euroopa Liidu Infokeskuse kodulehel http://elik.nlib.ee/viktoriin/

Viktoriini küsimustele saab vastata 2.-31. maini. Parimatele auhinnad!

Kui veel ei tea, siis saad teada!

Viktoriini korraldab Eesti Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskus.

Lähem teave: tel. 800 3330, e-post: elik@nlib.ee, http://elik.nlib.ee/
 

Selleaastase oskuskeelepäeva keskmes on keeleteaduse, politoloogia ja raamatukogunduse oskuskeele ning oskuskeelekorralduse aktuaalsed probleemid.

Esinevad Eesti Rahvusraamatukogu terminoloog Kelly Parker, kes analüüsib raamatukoguterminite andmebaasi kasutuspraktikat, ja kogude direktor Ülle Talihärm, kes vaeb raamatukoguterminite kasutamise kogemust kutsetöös ja seadusloomes. Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia osakonna juhataja dr. Arvi Tavast käsitleb deskriptiivse e-keelenõu projekti. „Mida sooviksite (oskus)keelekorraldusele spetsialiseerunud kuldkalakeselt?”, küsib ta oma ettekande pealkirjas. Päeva teisel poolel astuvad üles riikliku programmi „Eestikeelse terminoloogia toetamine (2008–2012)“ stipendiaadid: Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nooremteadur Kristel Uiboaed teeb ettekande keelestatistika terminoloogiast, riigiteaduse instituudi vanemteadur dr. Eva Piirimäe tutvustab poliitikafilosoofia terminoloogiat ja terminoloogiaveebi võimalusi ning politoloogia doktorant Kats Kivistik käsitleb politoloogia erialakeele kasutamist.

Oskuskeelepäeva juhib Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonna esimees Kalju Tammaru.

Osavõtt on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine (8. maini).

KAVA
11.00 Registreerimine

11.30 Tervitussõnad
Janne Andresoo, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor

11.40 „Raamatukoguterminite andmebaas: tööd ja tegemised“
Kelly Parker, Eesti Rahvusraamatukogu terminoloogia juhtiv spetsialist

12.00 „Raamatukoguterminite kasutamisest ja seadusloomest“
Ülle Talihärm, Eesti Rahvusraamatukogu kogude direktor

12.20 “Mida sooviksite (oskus)keelekorraldusele spetsialiseerunud kuldkalakeselt?”
Arvi Tavast, Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia osakonna juhataja

12.50–13.20 Kohvipaus

13.20 „Keelestatistilisest terminoloogiast“
Kristel Uiboaed, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nooremteadur ja doktorant

13.50 „Poliitikafilosoofia terminoloogiast: terminoloogiaveebi võimalused”
Eva Piirimäe, Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi poliitilise filosoofia vanemteadur

14.20 „Politoloogia erialakeel“
Kats Kivistik, Tartu Ülikooli politoloogia doktorant

14.50 Kokkuvõte 

Päeva juhib Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonna esimees Kalju Tammaru.

Korraldajad: Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Terminoloogia Ühing ja Tartu Ülikooli Sihtasutus

Toetaja: Haridus-ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eestikeelse terminoloogia toetamine (2008–2012)“ kaudu

Lisainformatsioon: Kelly.Parker@nlib.ee.