Maire Liivamets, kirjanduskriitik, Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse referent

Enamasti on igal tegevusel ajend. Nii ka septembrist 2005 alanud lugemistel, mis võivad Rahvusraamatukogu kodulehe kaudu teie silme alla sattuda. Juba mõnda aega muretsevad raamatukogud, eriti rahvaraamatukogud, eesti kirjanduse vähese loetavuse pärast. Muretsevad, et just nooremad eesti autorid jäävad vajaliku tähelepanuta. On ju selge, et ka kõige parema tahtmise juures ei jõua üks raamatukoguhoidja kogu ilmuvat eesti ilukirjandust ise läbi lugeda, isegi sirvimine võib osutuda ülejõukäivaks. Kuna olen tööülesannete tõttu kohustatud tutvuma põhjalikumalt värskema ilmunud belletristikaga, siis otsustasin loetut jagada ka oma kolleegidega. Mingeid raudkindlaid reegleid raamatute valikul ei ole, aga tundub, mida laiem haare, seda põnevam. Nõnda märkad, kui eriilmeline, ent samas, kui rikkalik ja mitmekihiline on meie oma kirjanduspilt. Loomulikult on minu tähelepanekud ja hinnangud ühe konkreetse lugeja arvamused, aga püüan eeskätt arvestada raamatukogurahvaga, oletada nende vajadusi, ja mis tähtis, mõelda ka külakogude komplekteerijatele. Kord kuus ilmuvad lugemised saadan teele lähetuslausetega, mille adressaat on ilmselgelt raamatukoguhoidja. Vahetevahel tuleb ju muljeid ja mõtteid jagada, ise sain algul üsna palju tagasisidet ja väikeseid soovegi, mida kõike võiks tutvustada. Ütlen aegsasti ära, et väliskirjanduse tutvustamine ei kuulu nendesse lugemistesse, mis ei tähenda, et ma mõnel väljaandel vahel põgusalt ei peatuks. Põhieesmärk teadagi, ausalt öeldes lausa missioon, on ärgitada eestlasi lugema EESTI KIRJANDUST. Kui me seda ise ei tee, kui me ise ei hinda oma keelt ja kirjandust ja kultuuri, siis ei saa seda teha ka teised. Seega, võtke nii tihti, kui aega leiate, riiulilt eesti kirjaniku teos -  ja te olete vaimselt õigel teel…